„Ma nean teid ära, Leelet, Eha ja kõik muud tegelased, väiklased rumalad mutrid!“ kirjutab Leila Eerits oma raamatus. „Ma unistan sellest, et elu lõpuminutitel mäletate minu nägu ja mõtlete selle üle, mida olete korda saatnud. Nean teid kõiki! Nean teid. Nean.“

Leila Eerits peab silmas eriasjade prokuröri Leelet Kivioja ja kohtunik Eha Popovat.

Leila istus nende ridade kirjutamise ajal Tallinna vanglas ja pidas päevikut. Ta oli jõuetu ja segaduses, sest ei saanud aru, milles seisnes tema kuritegu.