Vähiravifond hakkas idanema ärimees Kristjan Rahu antud 100 000 eurost

Presidendilt ordeni saav Toivo Tänavsuu (36) on mõelnud vähiravifondi tegevust laiendada teistesse Balti riikidesse ja isegi kaugemale.

Toivo Tänavsuu

Sündinud 14. veebruaril 1981

Alustas 1999 bakalaureuseõpet Concordia ülikoolis (läks pankrotti) ja jõudis üheksa aastat hiljem võiduka lõpuni, Tallinna ülikooli audiovisuaalse meedia diplomini

1999–2002 küpsetas Viimsi Statoilis kabanosse ja müüs bensiini

2002–2007 Eesti Päevalehe majandustoimetuse reporter

Alates 2007 Eesti Ekspressi reporter

Kolm last, abielus

Vähiravifond Kingitud Elu on nelja aasta jooksul kogunud üle 3,6 miljoni euro annetusi ja aidanud 250 inimest. 70–80 inimest on tänu fondile saanud märkmisväärset tervisekasu ja pikendatud elu vähemalt aasta, paljudel juhtudel ka aastaid. Kõik vähihaiged on fondi kaudu saanud lootuse ja võimaluse proovida parimat ravi.

Kui esmaspäeva hommikul avaldati uudis, et president Kersti Kaljulaid annab Toivo Tänavsuule vähiravifondi vedamise eest Punase Risti IV klassi teenetemärgi, oli värske ordenikavaler juba Eesti Eks­pressi toimetusest lahkunud. Ta saabus kell 5.30, kolm tundi hiljem kiirustas koju tagasi – noorim laps oli vaja viia lasteaeda ja keskmine kooli. Toivo istub tihti öösiti toimetuses.

„Pool nädalast kirjutan lehelugusid, teise poole ajan fondi asju,“ ei varja ta.

Viis aastat tagasi kirjutas Toivo Ekspressis oma vähki põdevast emast Hille Tänavsuust. Haigekassa võimalused ravi rahastada lõppesid. Toivo ei tahtnud sellega leppida. Ema elu pikendanuks 5500 eurot maksev ravim, kuid sellist raha perel polnud. Tänu lugejate annetusetele sai Hille Tänavsuu oma ravimi siiski kätte.

Artiklit juhtus lugema ka ärimees Kristjan Rahu, kelle ema oli just vähist paranemas. Rahu kirjutas keset ööd vanale tuttavale Toivole, et viis oma ema ravile Soome ning on nõus ka Hille raviarved tasuma.

„Aga äkki peakski olema mingi fond, mis aitab vähihaigeid?“ pakkus Toivo välja. Rahu arvas, et mõte on hea. Tehku aga Toivo fond, tema annab algatuseks 100 000 eurot.

5. veebruaril 2014 asutaski Toivo koos ema ning Janek Mäggiga sihtasutuse Hille Tänavsuu vähiravifond Kingitud Elu. Hille Tänavsuu ise fondi suurt edu enam näha ei jõudnud, kaks kuud hiljem ta suri.

Toivo on mõelnud, et selline fond oleks pidanud Eestis ammu olema. Ta ei kujuta ette, kuidas on võimalik vähihaigele öelda, et „nüüd on kõik, haigekassa võimalused läbi, võite minna koju surema“. Tänu vähiravifondile on viis-kuus inimest tunnistatud sisuliselt terveks ja enam toetust ei vaja.

Terve viimase aasta on Toivo üritanud saada kontakti näitlejanna Kate Winsletiga. Ta nägi „Titanicu“ staari esinemas mullu Monacos, maailma aasta ettevõtja valimise galal. Pisarates näitlejanna rääkis, kuidas oli just aidanud korjata ühele vähihaigele naisele 300 000 naela. Toivo kuulas ja arvas, et Winslet sobiks tema vähiravifondi patrooniks. Kui ettekande lõpus anti publikule võimalus esitada näitlejale kolm küsimust, tahtis Toivo kogu publiku ees teha Winsletile selle ettepaneku, kuid ei julgenud.

„Kahetsen, et ma ei olnud tol hetkel piisavalt julge ja otsustuskindel, et püsti tõusta,“ ütleb Toivo praegu. Ta usub, et Winslet võiks olla oluline eestkõneleja, kui ta fondi Eestist välja teistesse riikidesse laiendab.

Toivo teab, et Lätis müüvad vähihaiged ravimite ostmiseks oma vara. Mõni on tulnud Eestisse ja end siin sisse kirjutanud, et vähiravifondilt raha saada. Piiri tagant tuleb palju taotlusi, üks saabus isegi Venezuelast, nii et vähihaigeid aitav fond võiks olla üle Euroopa vajalik. Aga kas Toivo jõuab?

„Töömaht on suur, heitlen iseendaga – kas jätkata ajakirjanduses või anda fondile täiskäik ka teistes riikides.“

Ajakirjanikuna on Toivo näidanud, et mõtleb suurelt. Just Toivo viis Apple’i kaasasutaja Steve ­Wozniaki kokku tema kunagise eestlannast pruudi Kristi Naelapääga – paar polnud teineteist 40 aastat näinud. Ainsa Eesti ajakirjanikuna osales Toivo Donald Trumpi presidendikampaanias vabatahtlikuna. Pool aastat üritas ta kõikvõimalikul moel Trumpilt endalt intervjuud saada, kuni USA salateenistus ta New Yorgis liiga agara tegutsemise tõttu vestlusele kutsus.

Aga sugugi kõik ei rõõmusta Toivo ja vähiravifondi tegevuse üle. Sotsiaalministeeriumist on vihjatud, et fond „kotib riiki“.

„Leitakse, et võtame inimestelt isu maksta makse,“ muigab Toivo.

Ta ei salgagi, et fondi olemusse on riigiga vastandumine sisse kirjutatud – saavad sealt abi ju need, kes on jäetud riikliku ravita. „Iga meie toetus on umbusaldusavaldus riigile, sest kõik saavad ju aru, milline ebaõiglus on jätta vähihaige ravita.“

„Teda hoiab üleval mingi sisemine nähtamatu mehhanism,“ ütleb Eks­pressi kolleeg Priit Hõbemägi. Ta teab, kust see tuleb. Toivo on kuus aastat olnud Oleviste koguduse liige, ta käib kaks korda nädalas kiriku osadusgrupis ehk ülistuskooris, kus teistega koos laulab, palvetab ja loeb piiblit.

Kolleegid teavad ka Toivo ülimat positiivsust. Keegi ei kujuta ette, et ta võiks kärbselegi liiga teha.

„Mitu päeva mõtlesin pingsalt, mida vastuolulist enda kohta välja tuua. Siis meenus kaks asja. Esiteks ei toeta ma homoabielusid ning teiseks proovisin lapsena koos vennaga õpetada kassi sõstraid sööma,“ tunnistab ta ise.

Mullu esitas Marianne Lõhmus – kelle tütar Annabel põdes vähki, sai abi vähiravifondilt ja paraneb nüüd jõudsalt – Toivo kandidaadiks Aadu Luukase missioonipreemiale. Tal tekkis mure, kas Toivo tegevust ikka märgatakse. Kas ta saab tagasi selle, mis on teistele andnud?

Nüüd teavad kõik, et märgatakse.