Mitme allika sõnul valitseb telekanalis leinameeleolu. „Kõigil on hapnik kinni. Töötaja on uutele ülemustele vaid ühik,” kurdab üks teleinimene.

Kanali rahvas ei tea, kes on järgmine mineja või millal tuleb endal töölt lahkuda. 

Varem tundsid kanali töötajad, et nende töö on hinnatud ja neid väärtustatakse. Palgad ei olnud ka siis suured, omanikfirma hoidis raha kokku, kuid tööle tulla oli pigem lust, valitses sõbralik meeleolu nagu suures peres.

Kanal 2 sai oma hiilgeaja positsiooni ja näo suuresti tänu kolmele mehele: Urmas Orule, Ivar Viglale ja Olle Mirmele. Nende visa tegevusega tõusis Kanal 2 tüüpilisest seebikanalist riigi vaadatuimaks telejaamaks.

Neist kolmest „vaalast” kaks on juba läinud ja üha enam küsitakse, kas minek ootab ka kolmandat.