Daami solvamise ja suitsetamise eest karistati tudengeid kartseriga
Tartu ülikooli peahoones asus kunagi viis kartserit. Sel neljapäeval, 19. aprillil avab Tartu ülikooli muuseum näituse „Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser“.
Juba ammustel aegadel olid ülikoolid hädas sellega, et tudengid kippusid tihti ülekäte minema ja tegid kõiksugu koerustükke. Üliõpilaste korralekutsumiseks hakkasid ülikoolid kasutama kartsereid, kus patustajad said oma tegude üle järele mõtelda. Kartserite (ladina keeles carcer) eeskujuks olid keskaegsed kloostrid, kus munga või nunna nuhtlemiseks oli üksildane kong.
Tartus olid kartserid juba 17. sajandil
Hea asi levib kiiresti, nii ka kartser. Saksamaa kaudu jõudis see ka Tartusse, kui Emajõe linna ülikool oli veel lapsekingades; juba 17. sajandi Academia Gustavianas olid kartserid kasutusel. Ja kui Tartu ülikool 1802. aastal taasavati, ei unustatud ka kartsereid. Algul asusid need vanas ülikoolihoones Raekoja platsi ääres (praegune Raekoja plats 6) ning pärast peahoone valmimist 1809. aastal koliti kartserid sinna. Peahoone pööningul oli kokku viis kartserit, mis kunagi ei seisnud tühjalt.
