Pommimees Märt Ringmaa ainuke allesjäänud sõber: olen talle öelnud, et istud oma suuvärgi pärast, aga ta ei saa aru

Luigend ärkab ja asub kangiga harjutusi tegema. Möllab, kuni biitsepsid on valu täis. Lõdvestub, ja tunneb, kuidas endorfiinid vallutavad keha. Käib duši all, keedab putru, suristab kohvi. Istub pruunist nahast lamamistooli ja paneb vaimu valmis.

Kell saab 8.20 ja telefon heliseb.

„No tervitus,“ hüüab Luigend.

„Tere-tere, kuidas elad,“ pärib hääl telefonis.

„Tänan küsimast, hästi,“ kinnitab Luigend. „Aga sina?“

„Mu seis on üsna sitt,“ ütleb hääl telefonis.

Ja nüüd pole Raoulil tükil ajal midagi vahele öelda.

Telefoni otsas on Märt Ringmaa (80). Ta istub 2005. aastast alates vangis, kandes 15aastast vanglakaristust. Harju maakohus mõistis ta süüdi mitme inimese mõrvakatses kahe lõhkekehaga, mis ei plahvatanud.

Jutuajamisi Ringmaaga on Luigend linti võtnud sadu tunde.

Luigend on ainuke, kes teda kuulab.