Kas Eesti võidab rohkem ühest geeniusest või tuhandest nutikast noorest?

Mida rohkem on noori, kes tegelevad erinevatel tasemetel loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiaga, siis seda tõenäolisemalt ületab mõni neist ka geeniuse künnise, leiab Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Kristi Kivilo.

Hiljuti kirjutas Targo Tennisberg siinsamas Eesti Ekspressi veergudel, kuidas meil on puudu noortest tippude tippudest inseneeria ja tehnoloogia valdkonnas. Põhjusteks muuhulgas ebapiisav õpe koolides ning huviringides. Kuna oleme selles maailmas igapäevaselt, siis mõne väitega ei saa me kuidagi nõus olla. Eestis on sadu õpetajaid ja huviringide juhendajaid, kes igapäevaselt soovivad lapsi ja noori innustada seda põnevat maailma avastama. Meil on üle 280 LTT valdkonna (loodus-, teadus- ja tehnoloogiavaldkond) huviringi info www.huviring.ee lehel ning tegelikkuses on neid huviringe palju rohkem. 2017. aastal avaldatud Praxise uuringust selgus, et 68% Eesti üldhariduskoolidest pakub oma õpilastele IKT valdkonna huviringe. Küll aga nõustume, et tugeva inseneri kasvatamine ei käi üleöö. Näiteks robootika valdkonnas toimusid esimesed koolitused 2008. aastal, kus osalesid vaid paarkümmend õpetajat. Nendest pooled tegutsevad valdkonnas ka 10 aastat hiljem.

Kas tippude tippude leidmine peab olema eraldi eesmärk? Või võidab meie ühiskond rohkem sellest, kui rohkem lapsi ja noori on uudishimulikud ning tunneksid ja avastaksid ümbritsevat maailma - nii loodust, elukeskkonda kui virtuaalmaailma?

Kust tulevad geeniused?

Geeniuse valmistamise kokteilis on oskused, teatud iseloomujooned, viljakas pinnas ning ebatavaliselt kõrge motivatsioon. Läbi aegade on mistahes valdkonna tippude tippusid ümbritsenud teatav salapära, seda just seetõttu, et geeniust ei ole võimalik toota või tekitada. Küll aga on võimalik andeid avastada ja edasi arendada. Aga kuidas selleni jõuda?

Mida rohkem on meil lapsi ja noori, kes tegelevad erinevatel tasemetel (nii koolis kui huvitegevuses) LTT valdkonnaga (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia), siis seda suurem on ka tõenäosus, et mõni neist ületab selle salapärase geeniuse künnise.

Olukord Eesti LTT-hariduses ja -huvitegevuses pole must-valge. On väga häid näited, kuid kindlasti on ruumi arenguks. Seda nii kvaliteedi kui kättesaadavuse osas. Kui IT-professionaal ei näe võimalust õpetajaks hakata, siis on mitmeid positiivseid näiteid, kus IT-inimesed panustavad huviringi läbiviijana. Eelmisel aastal koolitas Vaata Maailma sihtasutus 256 IT-huviringi juhendajat, kes ei olnud õpetajad ega pedagoogilise haridusega. Nende seas oli palju just IT-taustaga inimesi. Samuti on ettevõtted LTT-huviringe toetanud, näiteks nii Vaata Maailma SA kaudu NutiLaboreid kui teisi huviringe. Kuid koostööpunkte ja -võimalusi erasektori ja LTT-huvitegevuse vahel on kindlasti rohkem ning tööd sellel suunal tuleb jätkata.

Kui lapsevanemad avaldavad soovi oma lapsi loodus-, täppisteaduse või tehnoloogia valdkonna huviringidesse saata, seda suurem on tõenäosus, et need ringid ka tekivad.

Mäng on oluline osa mistahes teadmiste omandamisel ning sama põhimõte kehtib nii LEGO robotite kui nn programmeerimismängude puhul. Selline mudel sobib hästi lastele, kellele LTT-valdkondasid tutvustada. Sealt alguse saav huvi viib omakorda edasi. Kui hobipisik innustab, siis mõjutab see ka edasisi kooli- ja karjäärivalikuid. Tehnoloogia valdkonnas alles hakkab mitme aasta töö vilja kandma. Seda on näha ka ülikooli sisseastumise statistikast, kus inseneri erialade populaarsus on tõusutrendis. Tartu Ülikooli informaatika erialale on konkurss viimasel kolmel aastal (2015-2017) pidevalt tõusnud. Kui 2015 tehti 320 avaldust, siis 2017 juba 628. Meil on olemas näiteid, kus 5 aastat robootika huviringis käinud õpilastest on nüüdseks saanud uued ringijuhendajad ja innukad tehnoloogiavaldkonna eestvedajad ülikoolides ja mujalgi.

Kui lapsevanemad avaldavad soovi oma lapsi loodus-, täppisteaduse või tehnoloogia valdkonna huviringidesse saata, seda suurem on tõenäosus, et need ringid ka tekivad. Nõudlus tekitab pakkumist ning aitab ka põhjendada näiteks kohalike omavalitsuste eelarvetes vajadust selliseid huviringe toetada.

Sageli on huviringid lähikonnas olemas, kuid puudu jääb infost. Seetõttu loodi www.huviring.ee lehekülg, kuhu koondatakse infot LTT-valdkonna huviringide kohta üle Eesti. Teemadeks robootika, programmeerimine, tehnoloogia, multimeedia, 3D-modelleerimine, keemia ja füüsika, matemaatika, loodus. Kui veel paar aastat tagasi tegutses palju LTT-valdkonna huviringe koolide juures või huvikoolides, siis järjest enam toimub neid ka raamatukogudes ja avatud noortekeskustes.

Kõik need huviringid ning koolitegevused (nii eraldi tundidena kui muu koolipäeva osana) julgustavad lapsi ja noori kriitiliselt mõtlema. See annab aga enesekindluse liikuda karjääri mõistes edasi valdkondadesse, mis aitavad meie kõigi elu mugavamaks ja paremaks muuta. Olgu selleks siis inseneeria, tehisintellekt, biomeditsiin kui midagi muud.

Mida rohkem lapsi soovib LTT-huviringides osaleda, seda suurem on tõenäosus, et selliseid ringe hinnatakse ning need muutuvad sama igapäevaseks ja loomulikuks nagu muusika- või spordiringid. Eesti ühiskond võidab sellest, mida rohkem meil nutikaid lapsi ja noori on. Kui mõni neist jõuab ka geeniuse staatusesse, siis seda parem!

Igapäevaselt teevad paljud inimesed ja organisatsioonid tööd selle nimel, et LTT-haridus ja huviharidus oleks kvaliteetne ja kättesaadav. Nende hulgas Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Teadusagentuur, hiljuti loodud Eesti Teadushuvihariduse Liit, eraettevõtted ja paljud teised. Olukord ei ole veel ideaalne, kuid paanikaks pole põhjust.