Hiljem, „raudse eesriide“ avanedes, sain ma aru, et sellist kirjanduslikku toodangut on läänemaailma raamatupoed täis. Pehmekaaneliste köidete ühendavaks jooneks olid kohustuslikud elemendid kujunduses: haakrist, saksa kotkas, silmipimestavalt kaunis, ent samas kuidagi paheline blondiin, kelle napp riietus võiks koosneda vaid diskreetsete kohtade ees hoitavast tulirelvast, ning mõistagi kusagil üleval nurgas armiline ning julm mehelõust, kelle aristokraatliku kaela ümber ripub Rüütlirist või toetub tema kandiline lõug SS-i ruunidele.