Filmis räägib 2014. aasta Sotši olümpiamängudel EPO tarvitamisega vahele jäänud Austria murdmaasuusataja Johannes Dürr, kuidas ta dopingu küüsi langes. Väidetavalt viis tema peal veredopinguga seotud protseduure läbi doktor Mark Schmidt ehk sama mees, keda nüüd kahtlustatakse suure dopinguvõrgustiku juhtimises. Dürr on andnud prokuratuurile ka isikute nimed, kes teda dopinguga abistasid.

Veel viis aastat tagasi oli Dürr suusamaailma tõusev täht, kes sai Tour de Ski 2013/14 hooajal kolmanda koha. Kuni saabusid Sotši olümpiamängud ja kõik põrmu vajus. Praegu Innsbrucki äärelinnas elav Dürr üürib ühes korteris 15-ruutmeetrist tuba ja unistas kuni Seefeldi MMini tagasitulekust tippsorti.

2014. aasta 22. veebruaril veidi enne keskööd ajasid Austria suusaliidu ametnikud Dürri Sotši olümpiakülas voodist välja ja saatsid ta kiiresti hotelli, kus ta pidi ootama enneaegset lendu koju. Selgus, et tema Austria treeninglaagri ajal võetud vereproovist leiti dopingaine EPO jälgi. Dürr lootis Sotšis 50km sõidus võistelda kullale. Selle nimel sõitis ta vahepeal koju harjutama, aga ka dopingut tarvitama.

Dürr tunnistas süü koheselt üles. Lisaks EPOle tarbis suusataja kasvuhormooni, eksperimenteeris insuliiniga ja lasi endale vereülekandeid teha. Viimase puhul võeti Dürri enda kehast verd, mis talle veidi aega enne võistlusi kontsentreeritud kujul tagasi süstiti, et suurendada hapniku juurdevoolu töötavatesse lihastesse, kasvatades nii tema vastupidavust.

Vereülekannete tegemiseks sõitis Dürr erinevatesse kohtadesse üle terve Saksamaa. "Vaatasin alati, et lähedal poleks politseid või kedagi teist, kes midagi märgata võiks. Tundsin alati, et keegi jälgib mind," rääkis Dürr. "Muidugi oli vere võtmise ajal hetki, kui olin väga murelik, sest masinad töötasid väga-väga valjult. Muretsesin pidevalt, et mind teolt tabatakse, sest see tehnika teeb väga spetsiifilist häält."

Dürr lasi oma verega manipuleerida Müncheni lennujaama hotellides, kesklinnas, kiirtee äärsel teenindusalal ja ühe Oberhofi hotelli autoparklas. Kokku läksid protseduurid maksma 5000 eurot. Vahetult enne Šotsi naasmist tehti talle viimane dopingusüst hotellis Ramada Innsbruck.

Ennast muidu ausaks inimeseks pidav Dürr kirjeldab, kuidas Austria suusaliidule alluvas Stamsi suusagümnaasiumis õpilaste võimete tõstmisel pidevalt ka farmaatsiast abi otsiti - ei midagi ebaseaduslikku, kuid toidulisandite ja tablettide nimekiri oli pikk. "Kõik nokitsesid omal käel. Käidi teiste laste tubades ja päriti: ahaa, uus tablett, mis see on? Huvitav, kas mul on seda ka tarvis?"

Mingil hetkel sai Dürrist ravimisõltlane, kes tarbis ja katsetas kõigega. Lubatud raua- ja vitamiinisüstidest liikus Dürr edasi keelatud ainete juurde. Austria suusaliit väidab, et ei teadnud Dürri keelatud tegevusest midagi. Dürr ise kirjeldab aga näiteks ühe tugimeeskonna liikme üllatust, kui too kuulis, et Dürr polegi veel kopsutestil astmat simuleerinud. See andnuks talle õiguse erandkorras hingamist soodustavaid astmaravimeid tarvitada. "Paljud kandsid endaga kaasas inhalaatorit. Enne võistlust oli tavaline praktika, et kõik võtsid enda joogikotist inhalaatorid välja ja hingasid nendest sügavalt kaks-kolm korda."

Dürri sõnul sai temast dopingutarvitaja kahe sündmuse tõttu. Esiteks astus 2006. aastal pärast Austria murdmaasuusatajatega seotud dopinguskandaali Torinos - toonaste läbiotsimiste käigus leiti Austria suusatajate ja laskesuusatajate majutuspaikades suures koguses vereülekannete tegemiseks vajalikku varustust, kuus Austria sportlast sai hiljem eluaegse võistluskeelu - riigi suusakoondise peatreeneriks sakslane Bernd Raupach. Raupachi treeningrežiim oli väga karm ja Dürr ei näinud võimalust, et võiks sellele dopingu abita vastu pidada.

Samal ajal edenesid temast mööda vastased, keda ta veel mõnda aega tagasi oli võita suutnud. "Selle teadmisega läks frustratsioon üha suuremaks, sest kaalul oli terve mu elu. Ilma viimase sammuta oleks olnud kõik ilmaasjata."

Rootsi ajalehele Expressen ütles Dürr, et läbis EPOt tarbinuna 14 dopingukontrolli, enne kui lõpuks vahele jäi.