Varem ei ole „Tõde ja õigust“ ingliskeelse paberraamatuna mitmesuguste takistuste tõttu välja antud. Kuid internetist võib leida ingliskeelse tõlke, mille autorid on Inna Feldbach ja Alan Trei. Selle tõlke saamise lugu on järgmine. Eesti taasiseseisvumise ajal saabus siia isa poolt eesti juurtega ameeriklanna Lisa Trei. Ta kirjutas lugusid Wall Street Journalile ning õpetas ajakirjandust. Lisa isa Alan Trei külastas sageli oma tütart Eestis. Ta tutvus Lisale abiks oleva tõlgi Inna Feldbachiga. Alan ja Inna leidsid ühise huvi kirjanduses – ja teineteises. Nad abiellusid ning Alan kolis Tallinna. Ühel hetkel jõudis asi Eesti kirjanduse suurteose „Tõde ja õigus“ tõlkimiseni. See käinud nii, et Inna tõlkis raamatu teksti inglise keelde, ja Alan tegi sellest kirjandusliku tõlke, mis pidi Tammsaare romaani sügavust tabama. Niimoodi meenutab seda romantilist lugu Lisa Trei.


„Kes läheb inglis­keelsesse raamatupoodi otsima raamatut veidra pealkirjaga „Vargamäe“, mida ei oska õieti hääldadagi?“
Inna Feldbach

Kuid kirjastus, mis pidi raamatu välja andma, toona sellega hakkama ei saanud ning tõlge ilmus ainult internetis. Praegu valmistab romaani ilmumist ette sõltumatu ­kirjastus Vagabond Voices Šotimaal, mis sai tõlkeõigused lepingu alusel Eesti Kirjanduse Teabekeskuselt, mis omakorda ostis need eelmiselt kirjastajalt.

Kõik oleks justkui hästi, aga mais ilmuva raamatu kaanele on suurelt kirjutatud „Vargamäe“, selle all väiksemalt inglise keeles „Viieosalise romaani „Tõde ja õigus“ 1. osa“. Tõlkija Inna Feldbach on veendunud, et ingliskeelse romaani suur pealkiri peab olema algupärandit austades „Truth and Justice“... Feldbach küsib Facebookis: „Kes läheb ingliskeelsesse raamatupoodi otsima raamatut veidra pealkirjaga „Vargamäe“, mida ei oska õieti hääldadagi?“ Teine tõlkija Alan Trei suri juba kümme aastat tagasi. Tema Stanfordi ülikoolis töötav tütar Lisa Trei ütles Eesti Ekspressile: „Ingliskeelsed lugejad on aastakümneid oodanud Tammsaare meistriteost ja pole mingit mõtet pealkirjastada seda teisiti kui „Tõde ja õigus,“ nagu see eesti keeles on.“

Siiski pole asi nii lihtne. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhataja Ilvi Liive nentis, et pealkirja määramine on kirjastuse Vagabond Voices enda otsustada ja neile ettekirjutusi teha ei saa.

Kirjandusteadlane ja Tammsaare-uurija Maarja Vaino ütles Eks­pressile, et saab tõlkija murest aru, kuid mõistab ka kirjastaja seisukohta. Ta selgitas: „Tammsaare oli tõlgete ilmumisest väga huvitatud, ei protesteerinud nime muutmise vastu ja oli valmis kompromisse tegema. Kellelgi pole praegu õigust kirjastajale ette öelda, eriti kui teame, et Tammsaare on olnud muutustega päri ja ei ole protesteerinud.“

Juhani Salokandle „Tõe ja õiguse“ tõlge soome keelde kannab pealkirja „Maan lupaus“, hollandikeelses tõlkes on see „Wargamäe“, prantsuse keeles „La Colline-du-Voleur“, saksa, vene ja poola keeles „Wargamäe“. Vanemad tõlked kasutavad „Tõe ja õiguse“ varianti, aga uuemad „Vargamäed“. Ilmselt on põhjus selles, et raamatute müügil peab turunduslikul eesmärgil igal teosel olema selgelt eristuv pealkiri.

Igal juhul on see vaidlus, mis väärib Andrest ja Pearut.