Sajandivahetuse põlvkonna inimesed avastavad end kõhklemas, kas sinimustvalge lipp ikka on nii armas asi, kui igasugu Euroopa Liidu vastased aktivistid sellega lehvitavad ja oma vapimärki rahvuslipu peale kinnitavad. Kui autosse lipukese panen, järsku loetakse seda toetuseks "nendele"?

VANA ARM EI ROOSTETA! Margus Allikmaast tuntakse puudust.

Sel nädalal pahandas ERRi juhatuse esimees Erik Roose paljusid töötajaid, kui portaalile Geenius antud intervjuus nimetas üldplaani võtvaid kaameraoperaatoreid "mitte kõige krapsakamateks" ja lubas nad robotitega asendada. Samuti siunas ta spordiülekandeid tegevaid režissööre ja arvas, et nende soov rohkem kaameraid kasutada on "egotripp". Lisaks võrdles ta ülekandejaama töötajaid raisakullidega ning kurtis, et "meil on kolm ametiühingut majas".

Selle peale panid töötajad operaatorite toas arvutiekraani taustapildiks omal ajal pigem ebapopulaarse ERRi direktori Margus Allikmaa pildi, justkui teda tagasi igatsedes.

Eesti on üksikute must-toonekurgede maa


Must-toonekurgi on Eestis aina vähem. Niigi on nad siin, oma leviala põhjapiiril hõredamalt esindatud. Aga viimastel aastakümnetel ei sünni juurde piisavalt kurepoegi. Miks see nii on, teadlased ei mõistnud. Kahtlustati maiaid nugiseid, kes kurgede pesi aplalt rüüstavad. Mida teevad teadlased, et midagi teada saada? Ikka uuringu! Nii jälgiti kaameratega kurgede pesi. Analüüsimiseks kogunes peaaegu 450 000 pilti. Selgus, et kasina sigimise peamine põhjus oli mitte nugised, vaid see, et kured elavad üksi. Üksikutel kurgedel on ka kombeks käia paarituvaid kurgi segamas. Teadlased ei välista, et leidub lesk-kurgi, kelle kaaslane on pikkadel rännakutel hukka saanud. Aga on ka neid, kes Eestist lihtsalt meeldivamatesse elupaikadesse kolivad. Nüüd nuputavad loodustargad, kuidas siiski haruldast liiki päästa.

Eesti tudengid päästsid satelliidimissiooni

Eelmise aasta 3. detsembril tuhises Maalt kosmosesse tudengisatelliit ESEO, Euroopa noorte ühisprojekt. Esialgu oli kõik hästi, satelliit tuvastas kauguseid ja vahemaid ning saatis infot pidevalt Maale. Orbiidile jõudes hakkas satelliit aga streikima ega täitnud enam ühtki käsklust ja jäi lõpuks kui talveunne. Probleemi uba otsiti raadiolainete segamisest, tehnilistest riketest jm. Viimaks leidsid lahenduse Tartu tudengid, kel oli satelliidile suhtluseks käepärast võimsam jaam. Nüüd, kui sputnik jälle töökorda saadakse, võib ka õige missioon alata: pildistada Maad, mõõta Maa-lähedasel orbiidil kiirgustaset jms.