Mart Vips: võtsin isa surma järel vastutuse, väikesed vennad on liiga noored

Läinud sügisel lahkus 62aastasena mõjukas kaupmees Jüri Vips. Tema poeg Mart Vips (36) räägib, kuidas ta isa ärides rooliratta haaras ning kuhu soovib tüürida autoäris, jae- ja hulgikaubanduses tegutseva ABC Grupi.

Artikkel ilmus Eesti Ekspressi ärilisas Magnaat.

Vaid 62aastasena raske haiguse tõttu lahkunud Jüri Vips alustas äri tegemist nõukogude ajal, tehes kaasa 90. aastate kõige pöörasemad viraažid. Ta on meedias väitnud, et müüs 1988. aastal ühe tehinguga maha rohkem BMWsid kui selle margi ametlik esindus Eestis kümne aasta jooksul.

Enne krooni tulekut valuutaoksjonitega hästi teeninud Vips oli üks võtmetegijaid Tallinna börsi rajamisel ning samuti Forexpanga asutamisel. Börsil on Vips ka suuri summasid kaotanud.

Vipsi kirjeldatakse ­visionäärina, sest nii mõnigi tema alustatud ettevõte oli omas ajas Eestis teed­rajav. Visionääriks nimetasid Vipsi ka alluvad, sest ta tavatses silmast silma kohtudes peamiselt ise rääkida ning langetada isegi tühisena näivaid otsuseid sujuvalt alluva eest. Automüüja ABC Motorsi asutamise eel käis ta auto­salongides ja valis ise välja autod, millega tema töötajad sõitma hakkasid. Nii näiteks kirjeldas omal ajal mitut Vipsile kuulunud ettevõtet juhtinud ­Raimo Kaarlaid Eesti Päevalehes, et kui ta rääkis Vipsile plaanist osta väike paat, lõppes see sellega, et Vips müüs talle nii-öelda raskesti keeldutava pakkumisega oma paadi.

Jüri Vipsi olulisust Eesti majandusele võib võrrelda Kaubamaja Grupi loonud Jüri Käo ja OG ­Elektra omaniku Oleg Grossi panusega. ­Vipside ­Comarketi kauplusekett ehitati 1990ndatel suhkru vahendamiseks asutatud Abestocki hulgilao ja Spari poeketi pankrotivaremetele. Pikaajalised töötajad harjusid Jüri Vipsi juhtimisel elama nagu kaitseingli tiiva all.

Nüüd peab uus põlvkond asuma navigeerima konkurentsis tormiseks löödud turul. Saame näha, kui suurt ja kaitsvat varju nende tiivad suudavad heita.

Mart Vips, nii mõnigi nii-öelda pere­ettevõte on tegutsenud mõnda aega, siis aga selgub, et uuel põlv­konnal pole enam huvi ja firma müüakse maha. Miks teie puhul teisiti läks?

Ma pole kunagi isa äridesse aktiivselt sekkunud, ehkki rohkem kui mõni kord oli mind kutsutud. Arvasin, et peaksin suutma ka ise midagi ära teha enne, kui siia gruppi tulen. Andsin endale aru, et varem või hiljem tuleb mul pere ettevõtetes mingisugune roll võtta. Aga esimene kokkupuude isa äriga oli alles aasta tagasi.

Olen alati üritanud asju iseseisvalt ajada. 15 aastat tegelesin iseseisvalt põhiliselt kohviseadmete ja kohvi müügiga. Kui ma 2017. aastal oma ettevõtte Baltcapile müüsin, oli ta nimi Vending Automaadid. Tänaseks on liitutud toonase konkurendi Selectaga ja ühine nimi on Coffee Address.

Väljusin kohviärist hiljuti ja kavatsesin natuke aega rahulikumalt võtta, aga läks teistmoodi.

Isa nägi teid äris oma otsese järglasena?

Ta oli seda mulle eri ajahetkedel ikka maininud. Võib-olla tuleb see mingisugustest minu omadustest, mille poolest ma eristun teistest vendadest.

Aasta tagasi, kui ma isalt selle kõne sain, et tervis on kehva ja kas ma saan tulla ja aidata, siis ma olin valmis kohe vastutuse võtma. See pole vastutus mitte üksnes ettevõtte ees, vaid ka pere ees, sest väikesed vennad on liiga noored, et ettevõttes rolli võtta.