FOTO:
Sel nädalalõpul toimuv HÕFF toob suurele ekraanile „Matrixi“, mis tähistab tänavu 20. sünnipäeva. Tõnis Kahu analüüsib selles kultusfilmis peidus olevaid kihte ja kihistusi.
Kirjutades aastal 2004 väga põgusalt „Matrixi“ filmitriloogiast, oli David Thomson, üks mu lemmikuid filmikriitikute seas, võrdlemisi kindel (ja salamisi üsna rahul), et sellele ei omistata 30 aasta pärast näiteks kahe esimese „Ristiisaga“ võrreldavat kaalukust. Pool sellest ajast on nüüd möödas ja midagi peaks saama mõõta. Mõõta tasub muidugi just esimese „Matrixi“ tagajärgi, sest selle jätkuosad polnud tegelikult kuigivõrd jätkusuutlikud. Aga ka selle esimese filmi puhul on aeg kahtlemata oma järamistööd teinud.