Tavaliselt kirjeldatakse tehisintellekti kui midagi, mis matkib inimese intellektuaalseid võimeid. Eristada saab kolme taseme tehisintellekti, millest kaks kuuluvad pigem ulme­kirjanduse või -filmide valdkonda (vt skeemi kõrvalküljel).

Võimsaim ja ehk ka hirmutavaim on nn superintelligence. See on minu jaoks pigem filosoofiline käsitus: tehisintellekt, millel on inimesest rohkem võimeid (ja see võiks ka inimeste üle võimu võtta). Praegu pole olemas ligilähedastki ­tehnoloogiat.

Olemas on narrow/weak artificial intelligence. See suudab lahendada lihtsakoelisi ülesandeid. Näiteks tunda videost ära auto või inimese, tõlkida...

Märgata rahapesu kahtlust?

Seegi on hea näide, kuidas tehisintellekt arvulist ülesannet lahendab. Samuti tekstimõistmine – räägid oma telefoni ja ta mõistab öeldut.

Kõik need oskused on ­masinõppe edasiareng. See ei tähenda, et on olemas masinad, mis oskaks ära õppida mida iganes. Nad õpivad ikkagi nende näidete pealt, mida inimene on näidetena ette andnud.