Uus peatükk ajaloos: leiti unikaalseid tõendeid 2500 aasta tagusest kanepisuitsetamisest Euraasias
Kõige pealt ajasid nad kivid lõkkel kuumaks. Siis panid urnitaolisse puidust nõusse kuivatatud kanepitaimed. Seejärel asetasid auravad kivid kanepile, kostis sisinat ja urnist hakkas tõusma joovastavat valget suitsu.
Umbes nii võiks kirjeldada protseduuri, kuidas muistsed Pamiiri mägede elanikud, praeguse Hiina, Tadzikistani ja Afganistani aladel kanepit kui uimastit kasutasid.
Kuid ühest 3000 meetri kõrgusel asuvast Jirzankali matmispaigast Pamiiri mägedes tuli väljakaevamiste käigus päevavalgele kümme puidust anumat, milles oli põletatud kanepiseemnete jälgi. Ühest hauast leiti ka iidne kanepitaim. See andis teadlastele võimaluse võrrelda arhailise taime keemilist koostist ning puitnõudesse jäänud tuhka.
Kümnest puitnõust üheksas leitigi jälgi just uimastava kanepi põletamisest. Samuti leiti sama keemilist ainet mõnede põlemisjälgedega kivide pealt. Et olla kindel, et tõepoolest anumates kanepit põletati, testiti ka nende välimisi külgi. Seal uimastist märki polnud.
Uuringu juht Yimin Yang Pekingi Hiina Teaduste Akadeemia Ülikoolist selgitas, et uuringus kasutati uudset biomarkerite analüüsi, mis avab uue akna arheoloogiliste leidude analüüsimisse. See omakorda annab aimdust inimeste toonastest kommetest ka taimede kasutamisse.
„See muistse kanepikasutamise uuring aitab mõista inimeste varast kultuurikäitumist ja jutustab meile inimeste, kuidas inimesed on mõistnud taimede keemiat,” märgib Yang.
Ta rõhutab ka, et mitte kuskil pole nii ammustest aegadest leitud jälgi piipudest või muust tänapäevasele suitsetamisele sarnanevatest kommetest. Kanepisuits käis kokku ennekõike rituaalidega.
Kuidas sai uimastav aine kanepisse?
Ühelt poolt annab matusepaiga uurimine teadmisi toonasest kultuurist. Aga ehk suurema panuse pakub uuring hoopis bioloogia valdkonda. Konks seisneb selles, et metsik kanep ei sisalda tavaliselt kuigi palju THC-d ehk kannabinoidi, mis inimesele uimastavalt mõjub. Niisamuti ei ole loodusest tuvastatud eraldi uimastava kanepi liiki. (Kuigi sellegi üle vaieldakse, kuidas kanepiliike teaduslikult süstematiseerida ja liigitada.)
Teadlaste jaoks on seni vastamata küsimus, kuidas on hakanud arenema tugeva uimastava toimega kanep. Ometi oli 2500 aasta eest osade kanepitaimede keemiline koostis muutunud. Miks?
Teadlastele on kaks selgitust.
Esiteks võib olla, et inimesed leidsid uimastavaid taimi, eelistasid neid teistele ja võib-olla ka aitasid neil paljuneda. Nii aretati inimese käe läbi metsiku kanepi populatsioonist välja uimastav kanep.
Pamiiri mägedes, Jirzankali matmispaigas on kõle ilm. Seal ei kasva suurt midagi, aasta ringi on külm. See on täpselt see koht, mis võiks ühe kanepitaime – labaselt öeldes – närvi ajada.
Niisiis jääb küsimuseks: kas juba looduslikes oludes oli tekkimas kõrgema THC sisaldusega kanepipopulatsioone (nt Kesk-Aasia mäenõlvadel), mis evolutsiooni käigus ja karmide tingimuste tõttu eraldi liigiks hakkasid arenema või otsisid inimesed sihilikult metsikust kanepist välja üksikud uimastavamad taimed ja asusid seda aretama.
„Arvestades praegust poliitilist hoiakut kanepi kasutamise suhtes aitavad taolised arheoloogilised uuringud mõista, kust on pärit tänapäevased kombed ja uskumused,” märkis Robert Spengler, uurimuse kaasautor Max Plancki instituudist.
„Nüüdne arusaam kanepi kasutamises on kultuuriti erinev, kuid on ilmne, et inimesed on seda taime kasutanud juba ammu. Nii meditsiiniliselt, rituaalides, lõõgastumiseks – ja seda juba aastatuhandeid.”
Teadustöö ilmus ajakirjas Science Advances.
