Et seadus ei luba alla 13aastastel lastel rahaga (ega makseterminalidega) tehinguid teha, jagunevad lapsed gruppidesse, kus on alati ka üks üle 13aastane laps.

Esimesel tööpäeval lonkis lehepoiss Karl Eric Smithson (alustas 12aastasena) Tallinnas 12 kilomeetrit maha, seisis mõned tunnid ühe kaubanduskeskuse, siis teise ees. Oli palav ja piinlik. Staažikamad lehemüüjad ütlesid, et Rõivas alustas lehepoisina. Seinal rippus kiri: „Ära anna alla!“ Karl mõtles, okei, ma siis ei anna. Kolm aastat hiljem oli Karlist saanud 733 müüdud Eesti Ekspressiga suve parim lehelaps.

Lapsed suhtuvad müüki hasartselt. Kuigi siit-sealt on saadud tagasisideks vastuseid, et lehte eelistatakse lugeda veebist, püüavad lapsed siiski rihtida kunagisi rekordeid.

Seda saavad teha näiteks üle 13aastased lapsed, kes müüvad ja arveldavad rahadega iseseisvalt. Nende tööpäev kestab kuus tundi. Nooremate, grupis töötavate laste tööpäev kestab kolm tundi.

Valev Mägi müüs lehti kaheksa suve jutti. Valev ei kogunud raha Ameerika reisiks või jalgratta jaoks. Ta ostis teenitud raha eest koju emale ja endale süüa. Valev oli esimene, kes bussijaamas müüma hakkas. Kui teised lehelapsed selle kullaaugu avastasid, läks päris koledaks rebimiseks. Kakeldi ja võideldi iga reisija pärast. Bussijaama juhtkond pidi hakkama lube väljastama, kes jaamas müüa tohivad. Kui Valev 16aastaseks sai, jäi müük kesiseks, sest väikestelt poistelt ostetakse meelsamini.

Lisaks müügirekordile motvieerib ka teadmine, et eelmise suve lehelapsed on saanud teenitud raha eest osta tõukeratta, telefoni, arvuti või koguda raha Ameerikasse reisimise jaoks. Ja kes teab: võib-olla saab kord taas mõnest lehelapsest peaminister.

Lehelapsed teevad tööd 23. augustini.