Radikaalne islamiriik ISIS, mis nimetas end Süürias ning Iraagis suuri alasid haarates lausa uueks kalifaadiks, on praeguseks lakanud olemast. Vähemalt territoriaalselt. Vaimselt pole see terroririik aga kusagile kadunud. Siit tuleneb demokraatlikule läänemaailmale üks suur, suisa lahendamatuna tunduv probleem.
Veidi numbreid, millega opereerib Londonis asuv Radikaliseerumise Uurimise Keskus: ISISe hiilgeaegadel ühines sellega 41 480 inimest 80 riigist, nende hulgas 4761 naist ja 4640 last. Mõned neist on praeguseks hukkunud, mõned aga meelt muutnud ning soovivad endisele kodumaale naasta.
Põhja-Süürias asuvas al-Holi vangilaagris, mida valvavad kurdi rahvusest võitlejad, peetakse kinni neid ISISe perekonnaliikmeid, kes pääsesid „kalifaadi“ territooriumilt pakku viimaste lahingute käigus. Kokku on laagris hinnaguliselt 73 000 inimest.