See on üks olulisemaid finantskriisist saadud õppetunde. Ühisvääringu toimimiseks on vaja ka ühtset järelevalvet. Mõnel juhul on Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja seejärel Euroopa stabiilsusmehhanism pidanud sekkuma ühisraha kaitseks, toetades abiprogramme panganduskriisidest tugevalt mõjutatud riikides, näiteks Iirimaal ja Hispaanias. Seega vajame Euroopa tasandil ennetavaid kontrollimehhanisme, kuna kriisi tekkides peab ka abi olema kättesaadav samal tasandil.

Õhus on uue kriisi hõngu. Saksamaa ja Ühendkuningriigi majandusnäitajad halvenesid eelmises kvartalis veidi, Itaalias registreeriti nullkasv. Ka poliitiline olukord on küllaltki segane. Kui hästi on Euroopa pangad valmis uue kriisi tekkeks?


Euroopa pankade olukord on tunduvalt paranenud. Selles on oma osa ka Euroopa ühisel pangandusjärelevalvel. Kui Euroopa Keskpangale usaldati 2014. aastal järelevalveülesannete täitmine, olid ühtse järelevalvemehhanismi algsed esmatähtsad eesmärgid tugevdada pankade kapitalipositsiooni, tõsta varade kvaliteeti ja suurendada pankade sisemudelite usaldusväärsust. Nüüdseks on pangandussektori olukord märkimisväärselt paranenud kõigis neis valdkondades. Paranenud on pankade kapitaliseeritus, ja nende bilanssides on oluliselt vähenenud viivislaenude osakaal. Seega on olukord praegu palju parem kui selle teekonna alguses.

Sellegipoolest peame valmis olema ka uue võimaliku kriisi tekkeks. Korraldame igal aastal stressiteste. Möödunud aastal tegime seda koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega. Testis simuleeriti kogu euroala hõlmavat väga tõsist majanduslangust ning pankade vastupanuvõime osutus küllaldaseks. Järelevalvefunktsioonina peame aga alati olema valmis kõige negatiivsemaks stsenaariumiks.

Kas oleme siis selleks valmis?

Pankade valmisolek on muidugi erinev. Stressitest võimaldas meil tuvastada pangandussektoris esinevad nõrkused ja välja selgitada, millistelt pankadelt tuleb nõuda kapitalipuhvrite suurendamist. Seda olemegi teinud.