Rada7 on üleval hoitud ja sisuga täidetud vabatahtlikkuse alusel. Hobi korras.

Ükski teine väljaanne Eestis pole sedavõrd pikalt kohaliku muusikaeluga ühes rütmis hinganud. Rada7 tootis uudiseid, tootis pikemaid artikleid ja intervjuusid, väga oluline oli veebisaidi teravate ja elavate aruteludega foorum. Viimastel aastatel sai Rada7st peamine koht, kus Eesti artistid tõid oma uued heliplaadid eelkuulamiseks välja. Miks nüüd lõpetatakse, vastab Rada7 üks alusepanijatest Ivo Kiviorg.

20 aastat olete entusiasmi pealt ja hobi korras muusikasaiti teinud, miks te siis nüüd kinni panete?

Oleme 20 aastat vabatahtliku tiimiga toimetanud ja olgem ausad, sellisel alusel päris soliidselt tegutsenud. Omanud ühel ja teisel ajal ühte või teist moodi mõju, panustanud väga erilaadi tegemistesse, toetanud artiste, üritusi, festivale.

Ma saan ka igati aru, et just selline küsimus on väga loogiline, kuid ma siiski pööraks selle kõigepealt teistpidi. Mu meelest peamine küsimus on, kuidas me niimoodi 20 aastat vastu pidasime. Ma ausalt ei tea vastust, aga ma leian, et see on igal juhul vähemalt tagasihoidlikku aplausi ja tähistamist väärt.

Lisaks tundub mulle, et järgmiseks tasemeks oleks vaja, et vähemalt üks, kui mitte mitu meist tegeleks sellega põhiülesandena. See tähendab natuke tõsisema näoga töötegemist, mis on suuresti vastupidine meie senisele loogikale. Ja kui kogu senine loogika pea peale keerata, siis tekib küsimus, miks üldse vanale asjale midagi ehitada, miks mitte mingi uus asi teha, ja kui juba uus asi, siis miks ei võiks seda vahelduseks keegi teine teha.

Mida te isekeskis peate Rada7 suurimaks saavutuseks?