Kohtus selgus, et süüdistatav Semilarski ja prokurör Gross tunnevad teineteist perekondlikult läbi ehitusettevõtja Kaimo Sepa, kes on samas kriminaalasjas tunnistaja.

Gross väitis vastu, et ta pole Semilarski sõber. Grossi sõnul toimusid kõik need kohtumised läbi tema abikaasa, kes käis omakorda läbi Sepa naisega.

“Kui me lapsed olid väikesed, me elasime Annelinnas kõrvuti majades,” rääkis Gross esmaspäeval Grosside ja Seppade kokkupuudetest. “Meie abikaasad suhtlesid.”

Kohtunik Persidskaja kaalus asja tõsiselt ja teatas täna keskpäeval Tartu maakohtus alanud istungil, et taandab prokurör Grossi antud kohtuasjast õiglase kohtumõistmise huvides. Taandamist ei saa vaidlustada.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm teatas seepeale Ekspressile, et ei kahtle prokurör Grossi objektiivsuses.

„Margus Gross ja Valvo Semilarski ei ole omavahel sõbrad ega peretuttavad, olenemata sellest, mida Valvo Semilarski väidab,” kinnitas Tamm. „Vastaspool lõi sellise fooni, et kohtul ei olnud võimalik teha muud otsust kui prokurör taandada.”

Tamme sõnul võtab Semilarski kriminaalasja üle ringkonnaprokurör Allar Nisu. „Prokuröri vahetus ei mõjuta protsessi käiku ega süüdistuse sisu,” lubas Tamm.

Semilarskit süüdistatakse Tartu abilinnapeana toimingupiirangu rikkumises. Väidetav kuritegu on seotud Tartus toiminud Pirogovi platsi restaureerimise, sotsiaalmaja liftihanke ja Kaimo Sepa poolt juhitava ehitusfirmaga Eviko.

MILLES VALVO SEMILARSKIT SÜÜDISTATAKSE?

Süüdistuse kohaselt osales Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski aastatel 2015 kuni 2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muuhulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul oli Semilarski äriühingutega seotud läbi sõprussuhete nende juhtide ja omanikega ning läbi majanduslike suhete, kus üks osaline oli Valvo Semilarski või temaga seotud äriühing. „Erinevate toimingupiirangu rikkumiste ulatus oli süüdistuses suur ja ühel juhul ka eriti suur ehk enam kui 400 000 eurot. Kõigil nendel juhtudel, kus Valvo Semilarski selliste otsuste vastuvõtmises osales, oleks ta end isiklike huvide tõttu taandama pidanud, kuid enam kui kolmekümnel korral seda ei teinud,“ ütles prokurör.

Tänavu juulis kuulati prokuratuuris täiendavalt üle altkäemaksu andmises kahtlustatav. „Varem kohtueelse uurimise ajal kahtlustatav uurijatele ütlusi ei andnud. Nüüd kuulasime kahtlustatava uuesti üle ja ta avas endaga seotud äriühingute ning Valvo Semilarski vahelisi seoseid. Nende uute asjaolude valguses ei olnud võimalik Valvo Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises esitada. Kriminaalmenetluses oli piisavalt tõendeid Valvo Semilarskile altkäemaksu kahtlustuse esitamiseks, kuid süüdistuse esitamiseks sellest ei piisanud,“ ütles Gross. Valvo Semilarskile oli esitatud kahtlustus nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksu võtmises, mis mõlemad on teise astme kuriteod. Prokuratuur lõpetas menetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas, muus osas on kriminaalasi kohtusse saadetud.

Toimingupiirangu rikkumine on Grossi sõnul oluline korruptsioonikuritegu, mis mõjutab ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi ja seeläbi usaldust riigi suhtes. „Kuigi toimingupiirangu rikkuja otsest isiklikku kasu ei saa, saavad kasu tema tegevusest mõjutatud ettevõtted ja inimesed, sest neil tekib antud juhul linnavalitsusega asju ajades teiste ees eelis,“ lisas Gross.

Toimingupiirangu rikkumise puhul paneb kuriteo toime ametiisik. Ametiisiku poolt toimingupiirangu rikkumisest kasu saanud ettevõtted ei ole kuritegu toime pannud ja neile süüdistust ei esitata.

Kohtueelse menetluse viis läbi Kaitsepolitseiamet Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. Kohus ei ole eelistungi aega veel määranud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid