Eesti teadlaste uuring: metsaraie ei suurendanud mullasüsiniku eraldumist

Värske uuring näitas, et hall-lepikute majandamine aitab kaasa Eesti kliimaeesmärkide edukamale täitmisele.

Tänase kliimakriisi üks peamiseid tegureid on inimkonna poolt õhku paistav süsinik. Alates tööstusrevolutsiooni algusest on inimesed toonud maa alt välja kütuseid nagu kivisüsi, nafta või põlevkivi, mida põletades on atmosfääri pääsenud varem maapõues kinni olnud süsinik. Kas ja kuivõrd on süsiniku osakaalu vähendamine või vähemalt edasise suurenemise pidurdamine atmosfääris võimalik, on globaalse kliimapoliitika keskseid küsimusi.

Metsaraie on selles kontekstis põhjustanud palju vaidlusi. Ühelt poolt väidetakse, et lageraie järel vabaneb väga suur hulk metsa mulda ja puude juurtesse seotud süsinikku, mistõttu raiumine on kliimavaenulik tegevus. Teiselt poolt rõhutatakse, et rohkem seob süsinikku noor ja kiiresti kasvav mets, mistõttu majandamine on kliimasõbralik. Tegelikkuses sõltub kõik kasvukohast ja metsatüübist ning tõde selgub alles konkreetsete uuringute käigus.

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös ongi viimastel aastatel tehtud mitmeid metsade uuringuid, et saada selgust, kuidas majandamine mõjutab metsade süsinikuringet. Näiteks selle aasta alguses avaldas töörühm uuringu, mis näitas, et edukalt uuenenud noor männik muutus peale lageraiet süsinikneutraalseks oodatust kiiremini, juba 7 aastaga (Uri jt. 2019). Hiljuti avaldasime teadusajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research artikli, mille keskseks küsimuseks oli, kuidas muutuvad lageraie järgselt süsinikuvood hall-lepikus.

Hall lepp on oluline seetõttu, et tegu on Eestis laialt levinud kiiresti kasvava vitaalse puuliigiga, mille puit leiab praegu kasutamist peamiselt taastuvenergia tootmiseks. Lepa puit on sobilik põletamiseks nii väikestes eramajade ahjudes kui ka suuremates kateldes. Bioenergia eesmärgil kasvatamisel võiks hall-lepikute optimaalne raiering olla 20-25 aastat, vanemates puistutes hakkab puidu juurdekasv oluliselt vähenema. Hall-lepikut on otstarbekas uuendada lageraiega, mis tagab noortele puudele kasvuks soodsad valgustingimused ja vanade puude juurkonkurentsi puudumise. Sellistes oludes on noorte puude kasv kiire ja puidu maht ning sellesse salvestuva süsiniku hulk suurenevad aasta-aastalt jõudsalt.

Joonis: Neli mõõtmisaastat kahel halli lepa katsealal näitasid, et raiejärgselt noorte puudega kattunud ala mullast eritub vähem süsinikku kui kõrvalseisvas vanas metsas.

false

Lageraie ei põhjustanud suuremat mulla süsinikuheidet

Avaldatud uurimistöö tulemused näitasid, et CO₂ eraldumine mullast oli lageraiesmikul väiksem, kui püsti jäetud küpses puistus, see tähendab, et lageraie ei põhjustanud suuremat mullasüsiniku kadu võrreldes kasvava metsaga, pigem vastupidi. Sellise tulemuse peamine põhjus peitub raiesmiku kiires kattumises taimestikuga, mis on hall-lepikute raie järgselt ootuspärane asjade kulg. Heades valgustingimustes ja viljakal mullal hakkasid vegetatiivselt jõuliselt uuenema noored lepad ning vohama rohttaimestik. Lopsakas taimestik aga hoidis ära raiejärgset mullatemperatuuri tõusu. Mõõtmisi viidi läbi neljal aastal peale raiet ning tulemused näitasid sarnast trendi kõikide aastate jooksul.

Noored ja keskealised, alles intensiivselt kasvavad metsad, seovad õhust süsinikku ning just seda täna meie planeet vajab.

Miks see uuring on oluline? Nagu juba alguses sai viidatud, on maa alt atmosfääri pääsenud süsinik üks tänase kliimakriisi peamisi põhjustajaid. See teadmine on tänaseks enamike teadlaste poolt tõeseks tunnistatud ning käimas on arutelud võimalike lahenduste üle. Aina enam teadlasi nii Eestis, kui ka maailmas on jõudmas järeldusele, et metsandusel on kliimaprobleemide lahendamisel täita oma oluline roll. Noored ja keskealised, alles intensiivselt kasvavad metsad, seovad õhust süsinikku ning just seda täna meie planeet vajab. Kui suudaksime puiduga asendada näiteks naftat või põlevkivi, oleks võit loodusele suurem. Energia tootmiseks tuleb kasutada madala kvaliteediga puitu, millest ei saa valmistada pika elueaga tooteid, halli lepa puit on täna selleks aga sobiv.

Originaalallikas: Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Morozov, G; Aun, K; Kukumägi, M; Padari, A; Uri, V (2019). Soil respiration and nitrogen leaching decreased in grey alder (Alnus incana (L.) Moench) coppice after clear-cut. Scandinavian Journal of Forest Research.