Õlavigastus lõpetas Eesti kuulsaima sportlase karjääri

Poolteist aastat pärast kahe kuld­medali võitmist Berliini olümpial sai Kristjan Palusalu treeningul saatusliku õlavigastuse.

Odaviskaja Magnus Kirdi hõbemedalivõit MMil sai dramaatilise lõpu – kukkudes väänas Kirt õla liigesest välja. Jaanuaris 1938 juhtus meie maadluskuulsuse Kristjan Palusalu õlaga samasugune lugu. Toona juhtunust on tänapäevalgi õppida, sest Palusalu tegi ränga vea: ta ei ravinud vigastust tõsiselt, vaid maadles edasi.

Maailma-Kristjani kuldne teekond

Ööl vastu 5. augustit 1936 algas Kristjan Palusalu imeline tähelend Berliinis. Ta alistas vabamaadluse raske­kaalus ergutushüüete „Palu­salu, anna valu!“ ja „Urra, urra, murra, murra!“ saatel kõik vastased. Viimases, kullamatšis murdis Palusalu soomlase Hjalmar Nyströmi. Eestlaste seas puhkes rõõmutants. Tormati Palusalu juurde ja kuna meest üles tõsta ei jõutud, siis kaelustati teda. Soomlased võtsid oma mehe kaotuse vastu väärikalt. Nad tervitasid Palusalu hüüetega „Eesti, Eesti, Eesti!“, millele eestlased vastasid „Kiitos, kiitos, kiitos!“.