Krossi ennast kohtus kohal ei olnud. Ta osales istungil Skype´i vahendusel teleriekraanilt. Kohtus räägitu tõlgiti Krossile inglise keelde.

Prokurör Jaanhold taotles kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 202 alusel, “kuna puudub avalik huvi ja süü ei ole suur.”

Lisaks tuleb Krossil riigile tasuda 3000 eurot kuue kuu jooksul. Kross ütles kohtus, et on sellega nõus. Krossi advokaat Oliver Nääs ütles samuti, et toetab prokuröri taotlust ja palub see rahuldada.

Kohtunik Leili Raedla leidis, prokuröri et taotlus on põhjendatud. Motiveeritud määruse avaldab kohus täna kell 13.
VALMISTUB ISTUNGIKS: Mary Krossi kaitsja Oliver Nääs täna kohtus koos Mary Krossile kohtuistungi käiku inglise keelde pannud tõlgiga.

Süüdistuse kohaselt andis Kross politseile korduvalt kannatanuna ülekuulamisel valeütlusi ekrelaste rünnaku ohvriks langemisest.

Oma valeütluste kohaselt olevat Kross viibinud 2018. aasta 27. novembril Tallinnas Stroomi ranna pargis. Ta olevat jalutanud koera ja rääkinud inglise keeles mobiiltelefoniga.

Seepeale olevat kaks tundmatut meest hakanud naist kividega loopima ja karjunud: „Go home, foreigner, go home!” (Mine koju, välismaalane, mine koju!). Ühel mehel olnud rinnus sinise lille märk ehk EKRE logo.

Politsei alustas kiviviskajate tabamiseks kriminaalasja, kuid ei leidnud nende olemasolu kohta tõendeid.

Uurimise käigus selgus üllatuslikult, et Krossi ennast väidetava kallaletungi ajal Stroomi ranna pargis ei olnud.

Krossi polnud näha turvakaamerate salvestistel. Samuti ei kinnitanud naise rannas viibimist tema mobiiltelefoni asukohaandmed.

Seetõttu alustas politsei kriminaaluurimist hoopis Krossi suhtes, esitades talle kahtlustuse valeütluste andmises. Naine ennast süüdi ei tunnistanud. Ta kasutas kahtlustatavana õigust vaikida ega selgitanud, mis sel päeval tegelikult toimus ja miks ta politseile valetas.

Veel tänavu talvel ütles Kross Ekspressile: "Juhtunu on müsteerium teie jaoks, aga mitte minu jaoks. Mina tean täpselt, mis oli.“

Prokuratuur andis Krossi kohtu alla. Valeütluste andmises süüdimõistmisel oodanuks teda kas rahaline karistus või kuni kolm aastat vanglat.

Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold oli tänavu suvel süüdistuses täiesti kindel. Ta teatas pärast materjali kohtusse saatmist: "Kõik kogutud tõendid viitavad, et ajal kui süüdistatav väitis, et teda Stroomi ranna juures pargis kividega visati, ei viibinud ta üldse selles piirkonnas."

Krossi kaitsja, advokaat Oliver Nääs alustas oma kliendi huvides läbirääkimisi oportuniteedi sõlmimiseks, mis kulmineerusid tänasel kohtuistungil.

Mary Krossi abikaasa on riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Vanemprokurör Kristel Tominga kommentaar:

Prokuratuur leidis, et Mary Kross on kuriteo toime pannud – Mary Kross andis valeütlusi ja tema kirjeldatud rünnakut pole kunagi aset leidnud. Ka kohus nõustus sellega kui ta oportuniteeditaotluse rahuldas. Nõustudes oportuniteediga ning 3000 euro maksmisega riigituludesse nõustus Mary Kross ka ise talle esitatud süüdistusega.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole kurjategija karistamine, peamiseks eesmärgiks on tagada, et kuriteo toime pannud isik käituks tulevikus õiguskuulekalt. Kuna Mary Krossi näol on tegu varem karistamata isikuga, kes kahetses toimunut, leidis prokuratuur, et on võimalik taotleda kohtult tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedi põhimõttel. See tähendab, et ta on kuriteo toime pannud, kuid see tegu ei nõua tingimata teo toimepanija kriminaalkorras karistamist, vaid antud juhul piisab ka talle määratud rahalisest kohustusest.

Valeütluste andmisi panevad toime reeglina varem karistamata inimesed. Selline lahendus, kus kriminaalasi lõpetatakse varem karistamata inimese puhul oportuniteediga, on kooskõlas prokuratuuri tavalise praktikaga – ka valeütluste paragrahvi järgi menetletavad kriminaalasjad lõpetatakse sagedasti just nii. Hoolimata rohketest meediakajastustest annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest asjaoludest.

Arvestasime antud juhul, et Mary Krossi valeütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Mary Kross ei läinud ka ise politseisse valeavaldust tegema vaid andis valeütlusi pärast seda kui politsei ise oli tema poole pöördunud seoses ühe Facebooki tehtud postitusega. Lisaks isiku taustale on valeütluste puhul oluline arvestada ka seda, millised on valeütluste andmise tagajärjed - näiteks valetades väga raske kuriteo kohta, reageerivad ka õiguskaitseasutused suurte jõududega ja kulub asjatult politsei ressurssi, mille oleks saanud panna päris kannatanute aitamiseks. Antud juhul oli valetatud minevikus toimunud kividega viskamise kohta, mis ei tinginud nii olulist ressursi raiskamist ning samuti ei olnud valeütlustes süüdistatud kuriteos mõnd konkreetset inimest. Seetõttu pidaski prokuratuur võimalikuks taotleda kohtult oportuniteeti ning kohus oli sellise lahendusega nõus.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid