Nüüd aga ilmub „Mentalbau“ ja meie teiega peame omad epiteedid uuesti läbi mõtlema. Esimese asjana hoiaksin ma distantsi. „Mentalbau“ mentaalsus pole kõigile jagamiseks ja igasse elutuppa ta ei sobi. Me võime referentsidena kokku kuhjata mõisteid, mis kuidagimoodi koduselt tuttavad – impro, techno, psühhedeelia –, aga suuremat see ikkagi ei seleta. „Mentalbau“ on problemaatiline plaat ja tema probleem ei ole selles, et ta poleks hea. Ei, aga ta on uuriv ja analüütiline muusika ja ta tahab midagi kindlaks teha ja järele proovida.