„Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool, see toimib ja ma usun, et meie eelkäijad oleksid uhked sellise ülikooli üle. Samuti võib tõmmata võrdusmärgi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti õigusteaduse vahele. Meil on põhjust täna siin saalis selle üle uhkust tunda,“ ütles Tartu Ülikooli nõukogu liige, Ellex Raidla advokaadibüroo vandeadvokaat ja juhtivpartner Ants Nõmper aulakõnes.

Nõmper tõi oma kõnes esile mõningad valikud, mis seisavad õigusteaduskonna ees juba tänasel päeval, ning visandas võimalikke tulevikustsenaariume. Järgmise 20 aasta jooksul on Tartu Ülikooli õigusteaduskond kindlalt Eesti õigushariduse lipulaevaks, kuid on reaalne võimalus, et lipulaev jääb järgmise saja aasta jooksul mutta kinni.
„Õigusteaduskonna vilistlastena ei pruugi meil olla jõudu päästa kogu Eesti kõrgharidust, kuid meie võimuses on turgutada õigusteaduse valdkonna kõrgharidust. Selleks tuleks meil kõigil mõelda, kas on võimalik teaduskonnalt teenuseid tellida, sisse seada stipendiume mitte ainult tudengitele, vaid ka õppejõududele, toetada tasulise kõrghariduse osalist taastamist jne,“ loetles ta valikuid.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna asedirektor õppe alal, võlaõiguse dotsent Age Värv andis ülevaate õigushariduse hetkeolukorrast rahvusülikoolis ning võimalikest arengusuundadest lähemas tulevikus. „Arusaam sellest, kuidas toimub õppimine ja õpetamine kõrgkoolis, on Eestis viimaste aastakümnete jooksul tugevalt muutunud. Õpe on muutunud väljundipõhiseks – see tähendab, et õppeainet planeerides ei alusta õppejõud mitte küsimusega, milline materjal tuleb loengutes üliõpilaseni viia, vaid lähtub sellest, milline muutus peaks õppija teadmistes, oskustes ja hoiakutes ainekursuse lõpuks toimuma,“ selgitas ta.

Juridica – sild erialade vahel

Kokkutuleku ajal esitleti nelja uut õigusalast trükist – riigihangete seaduse ja võlaõigusseaduse teise osa kommenteeritud väljaandeid ning raamatuid „Fontes iuris Romani“ ja „Eesti õiguse 100 aastat“. Emakeelse ülikooli 100. aastapäeva auks ilmus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Juridica värske erinumber ning Juridica International. „Aastakümneid ilmunud teadusajakirjad kinnitavad, et Tartu Ülikool on rahvusvaheline rahvusülikool. Eestikeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks oluline, nii nagu on Eesti riikluse hoidmiseks ja edendamiseks vajalik omakeelne õigusharidus ja -teadus,“ ütles Peep Pruks, ajakirjade Juridica ja Juridica International vastutav väljaandja.

Huvitavaid fakte

8. septembri 2019. a seisuga õpib õigusteaduskonna kõikidel õppekavadel kokku 1356 tudengit, neist Tartus 706 ning Tallinnas 649. See teeb õigusteaduskonnast üliõpilaste arvu poolest Tartu Ülikooli suurima struktuuriüksuse. Tähelepanu vääriv on seegi, et õigusteaduskond tegutseb samaaegselt kahes Eesti tõmbekeskuses.

Õigusteaduskonnas töötab 13 professorit, 16 dotsenti, 8 lektorit, 4 assistenti, 4 õpetajat, 3 vanemteadurit ning 4 teadurit. Jagades teaduskonna üliõpilaste arvu õppetööd läbi viivate akadeemiliste töötajate arvuga, on tulemuseks, et iga korralise õppejõu kohta tuleb enam kui 28 üliõpilast.

Tartu Ülikool pakub õppejõududele pidevat võimalust õpetamisoskuste arendamiseks ja innustab õppejõudusid õpetamisse teadlikult suhtuma ning seda teaduslikult uurima, andes igal aastal välja 12 hea õpetamise granti.

Samuti antakse igal aastal välja aasta õppejõu auhind ning tuuakse välja iga valdkonna 10 parimat õppejõudu.

Õigusteaduskonna üliõpilased valivad igal aastal parimad õppejõud ning parimad ainekursused.

Alates 1998. aastast on Eestis korraldatud Eesti juuratudengite vahel Eesti harjutuskohtu võistlusi ning alates esimesest võistlusest on alati olnud võitjaks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna võistkond.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on 1991. aastast kuni eelmise õppeaasta lõpuni kaitstud 76 doktoritööd.

Allikad: Ajakiri Juridica 2019/6 (Age Värv, Ants Nõmper)

Karjäärimess

Karjäärimess tõi kokku õigusmaastiku koorekihi

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esimene karjäärimess viis kokku teaduskonna koostööpartnerid ja tänased üliõpilased, sisukast programmist vaatasid vastu kümned huvitavad lavaettekanded ja põnevad töötoad.

Tudengid ise tutvustasid harjutuskohtuvõistlusi, juttu oli Vikipeedia konkursist ning toimusid raamatuesitlused. Karjäärimessil olid kohal ka doktorandid, kes on aastaid vaeva näinud oma uurimistöödega ja tutvustasid neid nüüd kõikidele huvilistele. Selleks koostasid 18 doktoranti oma uurimistööd kokkuvõtvad stendiettekanded.

„Osalevaid organisatsioone oli ligi 30, mess oli ideaalne koht ühelt poolt praegustele üliõpilastele, et tutvuda õigusvaldkonna praktikapakkujatega ja tööturul pakutavate võimalustega, ning teisalt soodne keskkond teaduskonna koostööpartneritele uute sidemete sõlmimiseks,“ sõnas ürituse eestvedaja Peep Pruks.

Kuna tegu oli ikkagi karjäärimessiga, siis oli juuratudengitega tulnud kokku saama töö- ja praktikakohtade pakkujad üle Eesti. Viimased olid Dorpati konverentsikeskuses enda organisatsiooni tutvustamiseks välja mõelnud erinevaid lahendusi. Näha võis fotoseinu, reklaamklippe mängivaid mammutekraane, erinevaid meeneid täis messilaudu. Messi laval võtsid sõna kümned esinejad ning toimusid töötoad, kus eri asutuste esindajad tutvustasid üliõpilastele enda organisatsioonikultuuri ning viisid läbi interaktiivseid tegevusi.

Mess aitas saada laiemat pilti karjäärivõimalustest

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistritudeng Kristi Traagel kiitis ürituse kontseptsiooni. „Nii mina kui kõik kaastudengid, kellega rääkisin, jäime üritusega väga rahule. Mulle väga meeldis ürituse kontseptsioon – ka magistritudengina tundsin, et karjäärimessil esindatud ettevõtted aitasid saada laiemat pilti õigusega seotud erialadest ja karjäärivõimalustest, sest esindatud oli väga lai ampluaa ettevõtteid. Korraldus oli sujuv ja tegevust jätkus mitme tunni jagu. Palun järgmisel aastal korrata!“ lausus Traagel.

Finantsinspektsioon väljendas oma tänu ja rõõmu sellest üritusest. „Tänan väga toreda sündmuse korraldamise eest! Meie positiivne tagasiside ka tehnilisele tugimeeskonnale! Saime otsekontakti 150 noorega oma boksis, kes said vastused oma küsimustele Finantsinspektsiooni karjäärivõimaluste kohta. Peame seda debütantidena heaks tulemuseks,“ rääkis Finantsinspektsiooni personalijuht Lilja Normak. „Uurisime mitmelt noorelt ka kogu messi kohta ja muljed olid väga head. Nad ei oodanud, et kohal on nii palju tööandjaid,“ lisas ta.

Eesti Advokatuuri kantsler Leen Eenpalu: „Suured tänud karjäärimessi ja sellele eelneva kokkutuleku korraldamise eest. Äärmiselt tore ja kasulik oli! Ma jäin 200% rahule, [...] suurepärane algatus. Meie advokaadieksami test on äärmiselt populaarne ja ootamatult läks käiku üle 100 testi.“

Ramon Rask, partner, vandeadvokaat: „Hästi läbimõeldud eesmärgid, väärt sisuline ettevalmistus ja laitmatu korraldus – kokkuvõttes igati väärikas saluut teaduskonna juubeliaastale.“

Ürituse eestvedaja Peep Pruks: „Usutavasti oli vilistlaste kokkutulek rahvusülikooli 100. aastapäeva vääriline tähistamine õigusteaduskonnas. Tore oli kogeda ka mõnusat messisuminat, kus praegused juuramaastiku tipptegijad kohtusid tulevaste tegijatega.“

Konverentsikorralduse ja välissuhtluse spetsialist Aive Suik leidis, et tudengitele esmakordselt korraldatud karjäärimessi võib igati õnnestunuks pidada. „Kohal käis hinnanguliselt 400 üliõpilast ning enam kui pooled messil käinud tudengitest on andnud küsitluse põhjal tagasisidet, mis on igati positiivne. Messil osalenud organisatsioonidelt kuuldud muljed olid samuti väga positiivsed eelkõige kohale tulnud sihtrühma ehk tudengite arvu osas.“

Juura kirjastus aitab õigusteaduse kvaliteeti hoida

„Kirjastus Juura alustas tegevust 1992. aastal ja on ainuke juriidilise kvaliteetkirjanduse väljaandmisele keskendunud kirjastus Eestis,“ ütles Lea Lumi, kes on kirjastust juhtinud 17 aastat.

Põhilised väljaannete grupid on seaduste kommenteeritud väljaanded, originaal- ja tõlkeõpikud, õiguskeelt ja terminoloogiat käsitlevad trükised ning seaduste aktuaaltekstid, millele lisanduvad sisujuhid ja viited. „Viimasel viiel aastal on välja antud üle 55 nimetuse, nende hulgas 13 kommenteeritud väljaannet, 22 õpikut ja õppematerjali, viis keelealast väljaannet (nt Õiguskeel, „Ladina keel juristidele“), 17 nimetust seaduste aktuaaltekste,“ loetles Lumi. Suurim osakaal on kommentaaridel ja õppekirjandusel, mis on omavahel sisuliselt seotud.

Kirjastus on nähtav näoraamatus https://www.facebook.com/kirjastusjuura, kus on Youtube’i videod väljaannete koostajatega, kes selgitavad kommentaaride telgitaguseid. Valminud on hulk klippe tänavu sügisel ilmunud riigihangete seaduse ja võlaõigusseaduse teise raamatu kommentaaridest. Videoklippide ettevalmistust juhib Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudeng Priit Pruks. Lugejad on hästi vastu võtnud e-raamatud ja huvi on olnud pidev. „Samuti oodatakse esmajärjekorras kommenteeritud väljaannete online-versioone. See on kirjastuse prioriteet eelseisvateks aastateks,“ märkis Lumi.

Riigihangete seadus

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne
Koostajad ja juhtivautorid: Mart Parind, Mari Ann Simovart
Kolmekümne riigihankeõiguse eksperdi osalusel sündinud põhjalik sissevaade valdkonna tervikseadusesse aitab kaasa hea riigihankepraktika arengule Eestis. Teoses on olulisel kohal seadusesätete asetamine nende aluseks olevate Euroopa Liidu direktiivide ning viimaseid tõlgendava Euroopa Kohtu praktika valgusesse. Sellisena kuulub raamat iga hoolsa hankija ja riigihangete huvilise lauale.

Võlaõigusseadus II

Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne
Koostajad: Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein
Võlaõigusseaduse kommentaaride teine osa hõlmab kaht suurt lepingute gruppi:
võõrandamislepingud (müügileping, vahetusleping, faktooringleping, kinkeleping) ja kasutuslepingud (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidilepingud) ehk VÕS §-d 208–421. Kesksel kohal on kommentaaride koostamisel olnud Riigikohtu lahendid.

Jaga
Kommentaarid