Peeter Talvistu: ma ei salli uue aasta lubadusi
Väli ja Põllu koostööd sai eelmisel aastal näha ka Soomes Fiskarsis toimunud kunsti- ja disainibiennaalil ja Tallinna Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Urud. Lennud“.
Tartu Kunstimaja „Eitus“ ootab publikut 23. jaanuarist kuni 16. veebruarini.
Nõmedus
Ma ei salli uue aasta lubadusi. Nende pidamisest ei tule ju niikuinii midagi välja ning paremaks saamine on kuradi raske. Sellest hoolimata võtsin hea meelega vastu filosoof Toomas Loti väljakutse mitte muutuda käesoleva aasta jooksul nõmedamaks. Ehk on võimalik selle pidamisega ka hakkama saada. Vähemalt esimesed nädalad on vist läinud positiivselt.
Kord
Teatava kompulsiivsusega vajan korrastatust. Selle saavutamine on vahel väsitav ja sageli lõpuni ei õnnestu. Kunstiajaloolasena on see samas võimalik, sest aastaarvud, nimed ja teosed lihtsalt ootavad ritta seadmist. See on ka põhjuseks, miks otsustasin hakata entsüklopedistiks ning koostan aadressil www.ekabl.ee omaalgatuslikku kunstileksikoni.
Emajõgi
Olen mitmel korral täie veendumusega kirjutanud sellest, kuidas Emajõe laisalt looklevad pruunikad veed ja soistest kaldasoppidest kerkivad laukaaurud on kõige tartuliku peapõhjuseks. Meelis Friedenthal on need „Mesilastes“ maagiliseks kirjutanud ja Imat Suumann oma piltidel nähtavaks maalinud. Sõudepaadis sombuse ilmaga sinikael-partide ja hõbehaigrute vahel hulpimine on tõeline hingepuhastus.
Tühjus
Kuigi näitusekujundustes peetakse peamiseks õnnestunud paarikuid (minu seni parim on Karl Pärsimägi ja Anna-Stina Treumund), on tegelikult kõige tähtsam tühjus, mis laseb teostel hingata ja särada. Sageli on näituse kõige olulisemaks teoseks viimane, mille enne lõplikku valmimist komplektist eemaldad.