„Väikestes naistes“ mängitakse naised taas kord suureks

NÄDALA FILM: Tunamullu tugeva lavastajadebüüdiga „Lady Bird“ parima filmi Oscarit püüdma läinud Greta Gerwig võttis järgmisena ette Louisa May Alcotti kirjandus­klassikasse kuuluva romaani „Väikesed naised“ ekraniseerimise.

Värskendavalt omanäoline tulemus kindlustas koha ka tänavusel Oscari-rallil. Gerwig toob ülemöödunud sajandist pärit romaani – ja mitte ainult, vaid laenates Alcotti loomingust laiemalt, sealhulgas kirjavahetustest – elegantse mängulisusega meie kaasaega. Ta esitab selge käekirjaga mitte ainult täiskasvanuks, vaid autoriks saamise loo, milles põimuvad isikliku, loomingulise ja majandusliku iseseisvuse ning lähisuhete ja looja üksilduse igikestvad probleemid.

Alcotti autobiograafilise, omas ajas revolutsioonilise ning poolteist sajandit hiljem ikka mõjuka raamatu keskmes on armastava ema Marmee Marchi (alati võluv Laura Dern, kes Oscarile pretendeerib aga hoopis Noah Baumbachi Netflixi lahutusdraamas „Abielulugu“) neli andekat tütart, kelle naiseks sirgumisest jutustab õdedest südikaim ja mässumeelseim, kirjanikuks pürgiv Jo (Saoirse Ronan).