See langeb kokku Eesti iseseisvusaja algusega, mil puudusid süsteemid iseseisva riigi ülesehitamiseks. Polnud muud valikut kui need luua. Eesti tugevuseks oli toona piisav julgus, et mitte kopeerida teiste riikide paberimajandusel põhinevaid süsteeme. Selle asemel võeti vastu otsus liikuda edasi ja luua midagi täiesti uut.

Teine oluline algussamm on otsus muuta ID-kaardid kohustuslikuks. Tänu sellele, et loodi taristu ja muudeti ID-kaart kohustuslikuks, sai võimalikuks selle lai levik ning tekkisid erinevad võimalused selle kasutamiseks.

Algul, kui neid võimalusi polnud, ei saanud inimesed kuigi hästi aru, milleks ID-kaart vajalik on. Tehti nalja, et seda tuleb kaasas kanda, et vajadusel autoaken jääst puhtaks kraapida. Praegu ei küsi enam keegi, miks on ID-kaart vajalik.

Mida peate infotehnoloogia valdkonnas Eesti kõige olulisemateks saavutusteks?

Ma arvan, et selleks on X-tee kui põhimõte, kui printsiip – kui turvaline andmevahetuskiht. Väiksematest juppidest kokku pandud suur pilt on siin olnud paremaks lahenduseks kui suure eraldi süsteemi ehitamine.

Valitsuse tasandil on väga oluline paberivaba riigijuhtimine. Eesti on siin loonud ainulaadse lahenduse, kus kõik menetlusprotsessid toimuvad elektrooniliselt ja ministeeriumide vahel ei liigu kaustad.

Eesti suur saavutus pole siinjuures seotud tehnoloogiaga, vaid suhtumisega. See on olnud keeruline protsess mitte niivõrd tehniliselt kui just valmisoleku mõttes. Võeti vastu otsus, et saab ka teisiti, kui on tehtud mujal – ja tehtigi teisiti.

Eesti omapäraks on siin riigi ja kodanike koostöö. Riik ei tegutse salaja ja kodanike usalduse tase riigi protsesside vastu on suur. Need protsessid on ka ajas areneva kasutuskogemusega ja inimesed on valmis nendega kaasa tulema.

Kas Eesti IT ettevõtluses on midagi sellist, mis on iseloomulik just Eestile?

Seesama mõtteviisi teema. Ettevõtluse tasandil iseloomustab seda hästi idufirmade ja traditsiooniliste ettevõtete lähenemine. Algul tundus see keeruline, sest räägiti n-ö erinevates keeltes. Traditsioonilised ettevõtted suhtusid idufirmadesse nii, et see pole ju tööstus, kui midagi justkui ei toodeta. Uued tulijad omakorda pidasid vanu ettevõtteid dinosaurusteks, kes uutest suundadest aru ei saa. Praegu on see trend Eestis taandumas ja on tekkinud dialoog.

Sama oluline on eraisikute usaldus riigi vastu ja riigi usaldus nende vastu. Näiteks see, et igaüks saab vaadata, kas ja kes on tema andmete vastu huvi tundnud.

Loomulikult on meil veel ka arenguruumi. Aga väga oluline on valmidus edasi areneda ja avatud hoiak.

foto