Tervise Arengu Instituudi (TAI) immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller: „On oletatud, et see viirus on üsna kaua aega ringelnud nahkhiirte või mingite muude loomade hulgas. Aja jooksul toimus geenides mutatsioon ja viirus kohanes nakatama ka inimesi.“

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin ­Kadai: Nakkushaigusi on maailmas meeletult palju ja mida paremini inimkond suudab neid tuvastada, seda rohkem me neid ka leiame.

Miks kannavad just nahkhiired nii sageli ohtlikke viirusi – ning kas nad nendesse tõbedesse ise ka surevad?

Kadai: Nahkhiired elavad kolooniates ja need kolooniad võivad olla miljonilised – nagu linnad. Seal niiskes soojas koopas külg külje kõrval levivad viirused väga kergelt, ja seetõttu ongi nahkhiirekoopad paljude uute ja taastekkivate haiguste allikad. Jah, nahkhiired surevad neisse haigustesse ka ise.

Kui tõenäoliseks võib pidada, et varsti avastatakse 2019-nCoV viirust ka Eestis?

Kadai (rahulikul, peaaegu flegmaatilisel häälel): Kuna üksikuid juhtumeid on olnud ka teistes Euroopa Liidu riikides, oleme hinnanud seda võimalust keskmiseks.

Hiljuti kutsus Tallinna tipphotelli Schlössle töötaja meedikud kahe Hiina kliendi juurde, sest arvas, et need on nakatunud, kuna ei käi piisavalt oma toast väljas. Kas oleme paanika lävel, et inimesi niimoodi bussi „aetakse“ ja minema viiakse?

Kadai: Ma arvan, et oleme ära hirmutatud, ja ilmselt hiinlased, võib-olla kultuurilistel põhjustel, ei protesteerinud piisavalt ega lugenud oma õigusi ette. Nad tegid koostööd, tulid haiglasse, arst vaatas nad üle ning väljastas terveolemise kohta lausa tõendi, et ei tekkiks komplikatsioone edaspidi.

Kui palju 2019-nCoV teste Eestis tehtud on?


Viiruste maailmas kehtib mõnes mõttes paradoks, et edukad viirused ei saa olla väga tapvad.

Kadai: Seni pole tehtud ühtegi testi, pole olnud põhjust. Ka nende Hiina kodanike puhul piirdusime arstliku vaatlusega. Lähtume sellisest mõistest nagu juhudefinitsioon. Selle üheks osaks on haigusele iseloomulikud sümptomid, mis küll ei erista teda väga palju tavalisest gripist, ja teine pool on reisianamnees ehk viibimine viimase kahe nädala jooksul Hiinas. Alles siis, kui need kaks kriteeriumi on täidetud, on tervishoiutöötajal alust kahtlustada seda uut koroonaviirust ehk võtta uuringumaterjalid ja edastada need laboratooriumi.

Helsingisse saabuvad ikka veel mitmed Hiina otselennud, Saksamaal on olnud juba kohalikke levimisjuhtusid. Miks seda isiklikult Hiinas kohalkäimise komponenti veel oluliseks peetakse?

Kadai: Sest kui kahtlusaluste hulka laiendada, tuleks sadu kordi rohkem inimesi juurde ja ükski tervishoiu­süsteem poleks võimeline neid testima. See, et Soomes oli üks sissetoodud juhtum, ei tähenda, et see haigus näiteks Soomes leviks.

Nädala algul kuulutati 2019-nCoV viiruse teadaolevate haigusjuhtude arvuks 17 000. Kas võib mingi mudeli alusel välja pakkuda, mis on tegelik nakatunute arv maailmas?

Kadai: Kõik nakkushaigusi põhjustavad viirused tekitavad eri raskus­astmega haigusvorme ja viirust on tuvastatud ka sümptomiteta isikutel. Seetõttu pole rahvusvahelised ega kohalikud teadusinstituudid julgenud ühtki arvu välja pakkuda. Anda tõenduspõhist hinnangut on väga raske.

On oletatud, et nakatunute arv kahekordistub iga 6,4 päevaga. Olen näinud ka üht spekulatsiooni, mis ennustas 17 419 juhtumit 1. veebruariks, 155 229 juhtumit 7. veebruariks, 1 384 036 juhtumit 13. veebruariks ja 24. veebruariks lausa 76 407 279 haigusjuhtu. Muidugi oli see väga teoreetiline mudel, mis paljude muutujatega ei arvesta.

Kadai: Oleme küsinud Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuselt esialgset robustset prognoosi, aga pole siiani saanud vastust. Minu jaoks on julgustav see, et üheski riigis, kus on see viirus sisse toodud, pole sellist plahvatust toimunud. See näitab, et viiruse levimiseks on vajalik siiski lähedane kontakt.

Kas on teada, kui kaua see viirus suudab väljaspool inimorganismi vastu pidada?

Kadai: Esmastel hinnangutel kuni 36 tundi, aga see eeldab soodsaid tingimusi.

Nii et rahvuslik hobi – Aliexpressiga Hiinast pakkide tellimine – on ohutu?

Kadai: See peaks siis olema väga saastunud pakk, et sellisel viisil nakkus saada. Tõenäosus on väga väike.

Kui mitmele inimesele koroonaviirusesse nakatunu keskmiselt viiruse edasi annab?

Kadai: Viimase hinnanguna on suurusjärk kaks kuni kolm.

Ehk suurem kui tavalisel gripil, millel see näitaja on 1,3–1,8?

Kadai: Me peame suhtuma kõigisse arvudesse reservatsiooniga. Kui võtta kõrvale leetrid, mis praegu Eestis levivad, siis leetrite näitaja on 12–18, ja me üritame väga jõuliselt edastada sõnumit, et inimesed, vaktsineerige end leetrite vastu! Kui mina oleks leetrihaige, siis 14 inimest siin ruumis nakatuks. Sellega võrreldes ei ole nCoV viirus kindlasti ülimalt nakkav.

Millest siis selline üleilmne ärevus? See on ju pretsedenditu, et niimoodi pannakse kümnete miljonitega linnu karantiini ja suletakse maanteid. See külvab hirmu ja raskendab arusaamist, kui ohtlik see haigus tegelikult on.

Teaduspõhine tõendus temperatuuri mõõtmise efektiivsuse kohta on väga väike, arvatavalt 75 kuni 80 protsenti haigeid lipsaks ikkagi läbi, kuna haigustel on oma inkubatsiooniperiood, mille jooksul sümptomeid ei avaldu.

Kadai: Hiinas tähendab inimeste vaba liikumise piiramine midagi muud kui keskmises Euroopa Liidu riigis, hiinlaste valmisolek sääraste asjadega leppida, samuti puhangupotentsiaal, arvestades rahvastiku tihedust, on midagi muud kui meil. Aga kindlasti vajab see uus viirus rahvatervishoiu mõttes eritähelepanu, sest me ei tea praegu selle viiruse tegelikku potentsiaali.

Mida see tähendab?

Kadai: See tähendab, et me ei tea, kas see viirus tiirleb mõnda aega ja kaob siis, nii nagu kadus SARS, mis oli võib-olla suuteline nakatama teatud eelsoodumusega peremeesorganisme, aga mitte teisi. On ka variant B – et uus viirus jääb igaveseks ringlema nagu näiteks gripiviirus, mis on meie hooajaline kaaslane, ja saab uueks normaalsuseks. See on tegelikult ennustamatu.

Vaktsiini väljatöötamine võtaks vähemasti kuus kuud. Miks nii kaua?

Kadai: Sest seda viirust tuleb üksipulgi tundma õppida, tema antigeenset struktuuri. Praegused vaktsiinid põhinevad ennekõike nakkushaiguse spetsiifiliste antikehade tekkimisel, s.t me viime organismi viirusesarnaseid partikleid või tükikesi ja siis organism toodab nende vastu antikehasid ohutul viisil, nii, et me protsessi käigus ise haigeks ei jää.

Kas haiguse läbipõdenuil tekib immuunsus pikaks ajaks?

Kadai: Üldjuhul koroonaviirused pikaajalist immuunsust ei tekita, sest nad on liiga muutlikud. Sama lugu on ka gripiga, millel tuleb vaktsiin teha iga uue tüve vastu.

Kas viirustel on muteerudes kombeks muutuda leebemaks või võib ta muutuda ka virulentsemas suunas?

Kadai: Seda on väga raske ennustada. Üldiselt kehtib viiruste maailmas mõnes mõttes paradoks, et edukad viirused ei saa olla väga tapvad, sest kui nad oma peremeesorganismi kohe hävitavad, ei saa nad hästi levida. Samas, kui viirus end kopeerib uues inimeses, tulevad alati „vead“ sisse ja mõni viga geneetilises informatsioonis võib tähendada, et viiruse omadused muutuvad, et ta näiteks suudab end taastoota efektiivsemalt või siseneda mõne sootuks teise liigi rakkudesse. Kui viirused pidevalt ei muutuks, siis nad poleks ka edukad.

Praegu teadaoleva põhjal teame, et vähemasti osa juhtusid on rasked ja vajavad haiglaravi. Kui suur on Eesti valmisolek sellist ravi osutada?


Kadai: Meie ravivõimekus põhineb kiirabi- ja haiglavõrgu võimekusel ja kümne päevaga, nagu Hiinas, uusi haiglaid kindlasti rajama ei hakata. Teoreetiliselt on meil olemas ka ulatusliku epideemia strateegia, mis põhineb sellel, et üks haigla profileeritakse täiesti ümber konkreetse haiguse raviks, mis võimaldab teistel haiglatel oma tavapärast tegevust jätkata.

Paljud Euroopa lennukompaniid on lõpetanud Hiinasse lendamise. Kas seetõttu, et see on ohtlik, või seepärast, et keegi ei taha Hiinasse minna?

Estraveli tegevdirektor ja Eesti turismifirmade liidu juhatuse liige Anne Samlik: Ma arvan, et on mõlemad põhjused. On tunda, et inimesed kardavad minna. Nädala algul saime uudise, et näiteks laevafirma Celebrity, kelle kruiisid algavad Austraaliast, ei luba pardale neid, kes on lennanud kohale isegi ümberistumisega Hongkongis.

Kui palju on see kriis toonud kaasa üleüldist reisisoovi kahanemist?

Samlik: Mulle tundub, et eestlased ei ole selline üle mõtlev rahvas, pigem väga praktilised. Kui ikka Vietnamis või Kambodžas ohtu pole, siis sinna ka minnakse.

Aga ükski kindlustusselts ärajääva reisi kulu ei kata?

Samlik: Kui näiteks reis Taisse jäetakse ära, kuna Hiinas on epideemia ja ei taha minna, siis seda, jah, ei kata küll keegi. Kui klient jääb reisil haigeks, siis ravikulud kaetakse.

USA on võtnud vastu otsuse mitte lubada riiki neid, kes käinud viimase 14 päeva jooksul Hiinas, Singapur ei lase sisse Hiina kodanikke. Kas Eestis oleks mingi alus analoogseid piiranguid kehtestada?


Riigipiiriseadus tegelikult annab võimaluse rahvatervise kaitseks kehtestada täiendavat kontrolli ja piir vajadusel sulgeda. Need otsused võtab üldjuhul vastu valitsus.

Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Viljar Kärk: Piiriületuse peatamine või piiramine eeldab, et on olemas tõeline, vahetu oht. Riigipiiriseadus tegelikult annab võimaluse rahvatervise kaitseks kehtestada täiendavat kontrolli ja piir vajadusel sulgeda. Need otsused võtab üldjuhul vastu valitsus. Praeguses olukorras ei ole plaanis seda rakendada, aga olukord võib muutuda. Siseministeerium ise otsust vastu ei võta, me eeldame, et saame sisendi pädevatelt ametkondadelt ehk Terviseametilt.

Kas te teate, kui palju on näiteks täna ümberistumistega reisijaid Hiinast Eestisse tulemas?

Kärk: Kui aus olla, siis ei tea, sest euroliidu sisepiiridel me praegu kontrolli ei tee. Me ei ole oma fookust sellele suunanud, kuigi iseenesest oleks võimalik neid päringuid teha.

Mis olukorras hakataks piiril mõõtma saabujate kehatemperatuuri, nagu tehase näiteks Aasias? Ööl vastu esmaspäeva oli Tallinna lennujaamas lennukil vastas küll hulk politseinikke, kes vaatasid saabujaid nagu kured konnasid, aga ilmselt mingil muul põhjusel.

Kadai: Kehatemperatuuri mõõtmise mõttekuse suhtes ollakse üsna eri arvamusel. Teaduspõhine tõendus selle efektiivsuse kohta on väga väike, arvatavalt 75–80 protsenti haigeid lipsaks ikka läbi, kuna haigustel on oma inkubatsiooniperiood, mille jooksul sümptomeid ei avaldu.

On räägitud, et koroonaviirus võib levida ka sümptomite ilmnemise eelsel ajal. Kuid kuidas? Lihtsalt väljahingatava õhuga?

Kadai: Jah, sülje- ja aerosoolipiiskadena. Praegu me siiski teame, et koroonaviirused üldjuhul ei ole nakkusohtlikud ajal, kui sümptomeid – köha, palavik, halb enesetunne – veel ei ole. Kõige nakkavam on inimene siis, kui tekivad ülemiste hingamisteede ägedad sümptomid, aevastamine ja köhimine. See näitab, et viirus on sel hetkel organismis nii-öelda tippseisundis ja vastavalt on kehas ka väga tugev immuunreaktsioon.

Olen näinud teadustööd „Single-cell RNA expression profiling of ACE2, the putative receptor of Wuhan 2019-nCoV“, kus juhitakse tähelepanu, et enamik haigestunuid on olnud mehed, ja seostatakse seda teatud tüüpi kopsurakkude eripäraga. Märgitakse, et uuritud hiinlastel on nimetatud rakke viis korda rohkem kui teiste rasside esindajatel ning seostatakse seda hüpoteetiliselt faktiga, miks SARS Aasiast ei väljunud.

Kadai: Ma ei ole selle konkreetse teadustööga kursis, aga on täiesti võimalik, et rahvuslikud või rassilised eripärad võivad soodustada teatud tüüpi haigustesse nakatumise riski, samuti inimese enda geneetiline eripära. Et viirus ülepea organismis pesitseda saaks, peab ta rakku pääsema spetsiifiliste retseptorite kaudu. Teame ju näiteks, et HIVi puhul on alati teatud väike osa populatsioonist, ka Eestis, kes ei saa sellega nakatuda, sest viirus pole võimeline nende immuunsüsteemirakkudesse pääsema.

Lugesin just, et Tais on kasutatud 2019-nCoV ravimisel HIVi medikamente ja ka edu saavutatud. Gilead katsetab nCoV peal oma ebolaravimit, mis küll ebolat väga ei ravinud. Meditsiinikauget inimest paneb see veidike hämmelduma.

Kadai: See ei ole üllatav, sest kui vaktsiin peab olema mõjumiseks alati hästi spetsiifiline, siis ravimid ongi palju universaalsemad. Kuid andmed on esialgu piiratud ja konkreetseid raviskeeme veel välja pakutud ei ole.

Hiina, soovides osalt kindlasti propageerida oma traditsioonilist meditsiini, on 2019-nCoV vastu täiesti ametlikult soovitanud preparaate mandariinikoorest, süstjast armujuurest ja hundihambast. Kas ka mõni meie ravimtaimedest võiks antiviraalse mõjuga olla?

Kadai: Hiina rahvameditsiin ei põhine päris butafoorial, ka antibiootikumid on ju kõigepealt hallitusseentest saadud produkt. Teaduspõhised need hiina soovitused praegu ehk ei ole, aga kui inimene usub, et miski on talle hea, siis see aitab tal paremini hakkama saada ükskõik millise haiguse korral.

Kas maskidest, millest poed on tühjaks ostetud, on kasu?

Kadai: Kui rääkida nendest kõige lihtsamatest maskidest, siis need on mõeldud pigem selleks, et sülje- ja aerosoolipiisad inimesest väljapoole ei leviks. Mingi mõju neil kindlasti siiski on iseenda kaitsmiseks, aga kui haigustekitajatega saastunud mask eest võtta ja sügada sellesama käega kohe nina, silmi ja suud, pole selles väga palju loogikat.

Kui sageli teie käsi pesete?

Kadai: 10–15 korda päevas kindlasti – ja tegin seda ka ilma selle viiruseta.

Lahkutakse, naeratatakse, öeldakse head aega.

Käsi ei suruta.