Praeguseks on Fireteki haare märkimisväärselt laienenud. Ettevõte pakub kõike tuleohutussüsteemidega seonduvat ning nende portfellis on muljetavaldav hulk suurkliente, kelle hulka kuuluvad kõik suurimad ehitusfirmad, erinevad tööstus- ja energeetikaettevõtted ning kütuseterminalid.

foto

Firetekis töötab praegu 55 inimest ja ettevõttes tegutsevad ka selle asutajad, kel muide on mõlemal Moskva tuletõrjekõrgkooli tuletõrjeinseneri haridus. On ka sisekaitseakadeemia diplomiga spetsialiste.

Kasutusloa saab liiga kergelt

Kui Georg Kangur veel tuletõrjes töötas, oli ta operatiivkorrapidaja – see tähendab, et väga palju tuld ja suitsu näinud. Oma praeguses töös keskendub ta sellele, et tule ja suitsuga lõppevaid õnnetusi oleks võimalikult vähe.

Siin oleks kõvasti abi ka riiklikest regulatsioonidest, mis tuleohutusele rohkem tähelepanu pööraksid, kuid just sel teemal on Eestil veel omajagu arenguruumi.

Georg Kangur selgitab, et ehitise kasutusloa saamisel on üks kandvamaid rolle päästeameti hinnangul hoone või rajatise tuleohutusele, kuid sageli saab Eestis loa liiga kergesti. „Põhimõtteliselt annab päästeamet ehitusloa eelprojekti alusel, mis on küllalt deklaratiivne: plaanitakse ehitada ning antakse teada, milliseid materjale ja seadmeid on plaanis selleks kasutada. Reaalsed lahendused esitatakse alles põhi- ja tööprojektides. Kahjuks päästeamet leiab, et nimetatud projektide lugemine pole nende ülesanne. Ei soovita ka vaheülevaatuseid teha, et veenduda, kas ehitamine toimub normidest lähtudes, ja neid inspektoreid, kes vaheülevaatusi teevad, juhtkond tihtipeale kritiseerib.”

Selline suhtumine on toonud kaasa ka praktilisi probleeme, mis inimesi ohustavad. Georg Kangur toob näiteks Raadiku sotsiaalmaja põlengu, mille käigus selgus, et väidetavalt suitsukindlad koridoriuksed polnud nõuetekohaselt tihendatud ja liftid jätkasid sõitmist, kuigi lift peaks tulekahju ajal kindlasti paigal seisma ning olema avatud ustega.

Georg Kanguri hinnangul on päästeameti inspektorite palgad kahjuks väikesed ja töömaht väga suur.

Vooliku abil saab kustutamisega alustada

Väga küsitavaks peab Georg Kangur ka päästeameti suhtumist, et tuleohutusseadmete hulka ei peaks enam kuuluma voolikukapp koos voolikutega, samas kui kogu muu maailm pole voolikute kasutamisest loobunud.

foto

Põhjus, miks lisaks tulekustutitele peaks hoones olema ka voolikukapp, on kustutamisajas ja -ulatuses: „Tulekustuti töötab 20 sekundit ja kustutab 7–8 m², voolikukapp aga töötab tund aega ning kustutusala on tunduvalt suurem,” selgitab Georg Kangur ja lisab, et koolitusega saab anda vajalikud teadmised selleks, et esmase tuleohu puhul ei peaks alati hoonest põgenema, vaid võib ohtu hinnata ning kustutustöödega alustada.

Koostöö kindlustusega

Eestis leidub Georg Kanguri sõnul tuleohutusse suhtumises veel küllalt nõukogudeaegset pärandit. Toona oli kõik riiklik ja kui ametkond oli loa väljastanud, olid asjad korras. Kui aga ametkond väljastab loa liiga kergesti, võivad hilisemad kahjud olla väga suured.

Euroopa riikides, Skandinaavias ja USAs põhineb ohutustemaatika aga sageli rahalistel suhetel ning selles protsessis on olulised osalised kindlustusseltsid.

„Lepingute sõlmimine käib nii, et kindlustusselts esitab oma nõudmised, mis peavad olema täidetud, et kindlustatud saada. Üheks selliseks nõudmiseks on alati tuleohutussüsteemid: kas need on olemas ja nõuetekohased? Kui ettevõte peaks siiski tules kannatada saama, pole ka probleeme kahjukindlustuse tasumisega,” selgitab Georg Kangur, viidates sellele, et Eestis on järgnenud tulekahjudele ka kohtuprotsesse, sest kindlustusselts keeldub kahjude kompenseerimisest või ei tee seda kannatanu hinnangul õiglases mahus. Just seda annaks aga ära hoida sellega, et kindlustatav objekt oleks varustatud nõuetekohase ja toimiva tuleohutussüsteemiga.

foto