Globaalses mõttes on elu nii maailma kui ka Eesti põllumajanduses muutunud märksa väljakutseterohkemaks, kui see oli 100 aastat tagasi. Põllumajanduses kasutatavat maad jääb pigem vähemaks, kui tuleb juurde, toita on aga vaja märksa suuremat hulka inimesi.

Kaasaegsed IT-lahendused teevad selle võimalikuks ning inimeste heaks on võimalik tööle rakendada palju erinevaid infotehnoloogial põhinevaid süsteeme ja detaile.

Täpne ülevaade põllust ja tööst

Tänu satelliitsidele on põldudest märksa täpsem ülevaade kui ise maad mõõtes.

Kui inimtööga oleks veaoht kuni pool meetrit, siis satelliidipildi abiga saab põllumaad arvestada 2,5 cm täpsusega. See tähendab kokkuhoidu nii inimeste tööajas kui ka kasutatavates materjalides, nagu seemned, väetised ja taimekaitsevahendid.

Väetamine ja taimekaitse on Eestis keerulised teemad. Põllumees tahab saada korralikku saaki, keskkonnakaitse seisukohalt aga võib liigne taimekaitse ohustada nii põllumaad ennast kui ka näiteks piirkonnas tegutsevaid mesilasi. Jätaks põllumees aga taimed kaitsmata, võtaksid võimust kahjurid ja ka mesilastel poleks kasu taimest, mille kahjur ära on söönud.

Kaasaegne tehnoloogia võimaldab lahendada valusa vastuolu tootjate ja kaitsjate vahel ning saada senisest vähemate kuludega suuremat saaki.

Nutikas põllumajandustehnoloogia suudab lugeda satelliidi- või droonipilti, millel on erinevate värvustega kuvatud taimede olukord: kus kõrgemad, kus madalamad taimed, kuhu on vaja suunata väetist, kuhu kaitsevahendeid.

Tehnika teeb muu hulgas lihtsamaks ka mahepõllumeeste töö – kasutatavad materjalid võivad olla loodussõbralikud, kanakakaga väetamiseni välja.

Masinatele on võimalik lisada spetsiaalseid kaameraid, mis töötavad näotuvastusprogrammile sarnasel tööpõhimõttel ja millele saab selgeks õpetada konkreetsed taimed. Näiteks võilill – tehnika tuvastab põllul soovimatu floora esindaja ja paras ports tõrjevedelikku maandub just sellele taimele, jättes puutumatu ümberkaudse maa.

Nõudmised töötajatele muutuvad

Infotehnoloogia muudab päris palju ka töötajatele esitatavates nõudmistes. Sarnaselt sellele, kuidas treialist on saanud seadmeoperaator, on traktoristiamet muutunud ka operaatoritööks.

Läbi aja oleme harjunud traktoristi ette kujutama õliste kätega spetsialistina, kes on sagedamini meessoost. Füüsiline jõud ja mehaanikateadmised kuulusid eeldatud omaduste hulka.

Nutikate traktorite võidukäik vähendab mehaanika tundmise osatähtsust, kuid on tublisti kasvatanud vajadust IT-oskuste järele. Kui varem sai traktori tervisele tähelepanu pöörama hakata alles siis, kui mootorist kostus kahtlast häält või oli heitgaas liiga tahmane, siis kaasaegsed sensorid edastavad veakoodi märksa varem – nii kaitstakse keskkonda, säästetakse masina eluiga, parandamiseks kuluvat aega ja traktoristi töövõimekust.

Kabiinis istumine on paljuski muutunud sensorite jälgimise ja nupule vajutamise tööks. Seda muidugi juhul, kui traktoril üldse on kabiin, kus keegi istuda saab ...

... sest infotehnoloogia areng on juba loonud ka isesõitvad traktorid. Sellise targa masinaga on vaja esimesel korral koos põllul käia, et ta “teaks ja näeks”, kuidas sinna minnakse ning mis seal tehakse.

Tõsi küll, seadusandlus ja regulatsioonid pole ei Eestis ega Euroopas tehnika arengule veel päriselt järele jõudnud ning rida olulisi vaidlusi on selgeks vaidlemata. Seda erinevalt näiteks Austraaliast, kus isesõitvad traktorid juba praktiliselt tegutsevad.

Nutiader tõmbab laitmatult sirged vaod

100 aastat tagasi vedas atra härg või hobune, eriti kehval juhul ka põllupidaja ise. Kui künda sai nii, et adra traktori tagant lahti ühendamiseks piisas nupuke vajutamisest, tundus töö juba õige kerge. Kui oled vao lõppu jõudnud, vajutad nuppu, ader tõuseb, pöörad traktori ümber, vajutad nuppu, ader langeb ... Ja algab uus vagu, mille lõpus võetakse ette samad toimingud.

Tänapäevasel põllul võib tegutseda juba nutiader. Selle veidi jahmatava sõna taga on traktori tehnoloogilise ajuga ühendatud seade, mis oskab end ise põlluserval ümber pöörata ja tuldud teed tagasi liikuda. Lisaks saab ta aru mullapinna eripäradest ja oskab hoida laitmatult sirget künnijoont.

Põllumeeste igasügisesel künnivõistlusel on nn VIP-kategoorias osaletud ka nutiadraga. Tark seadeldis on võimaldanud näiteks poliitikutel, kes elus varem kordagi kündnud pole, tõmmata maha nii sirge vagu, mis suudab meeldivalt üllatada isegi elukutselisi kündjaid.