Ettevõtte juht Vello Enniste on uhke, et Seve Ehitus müüb Eesti kvaliteetset insenerimõtet väga keerulise kliimaga piirkondadesse. Nii näiteks on maju püstitatud tormistel Fääri saartel ja Islandi seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Majad on vastu pidanud 70 m/s puhuvatele tormituultele, mis ületavad Eesti tugevamaid kaks korda. Seve Ehituse põnevate tööde hulka kuulub ka viiekorruseline puitmaja.

Pöördelised ajad ja julged algused

Kui Seve Ehitus 25 aastat tagasi alustas, oli ettevõte täiel määral siseturule suunatud. See oli murranguline ja keeruline aeg: kõik tahtsid ehitada või remontida, aga raha polnud ning pangad tegelesid alles eneseotsingute ja börsimängudega. Polnud ühtseid ehitusstandardeid.

Vello Enniste meenutab, et enamik kliente tellis toona remonditeenust ja maksis sularahas. Esimesed täiesti uued majad eraisikutele valmisid aastal 2000. Aasta varem oli käidud Kieli ehitusmessil Saksamaal ja uuritud, kuidas sealsed majatootjad tegutsevad. Sakslastelt siiski otse malli ei võetud, majamudelite projektid telliti Eesti arhitektidelt.

Vello Enniste jutustab esimese maja loo: „Kui sõlmisime 2000. aasta alguses esimese elementmaja lepingu, siis meil veel tegelikult toimivat tehast ei olnud. Olid ruumid, aga neis polnud isegi töötavat elektrit. Esimeselt kliendilt saadud ettemakse eest saatsime elektriku tehasesse kaabeldust tõmbama ja keevitaja töölaudu tegema. Maja valmis täpselt tähtajaks ja väga professionaalselt. Oma 15. sünnipäevale aastal 2010 kutsusime ka tolle esimese kliendi aastast 2000, kes oli endiselt majaga väga rahul. Kuuldes seda lugu oma maja ehitusest, oli ta rohkem kui üllatunud, kuivõrd ta oli veendunud, et me oleme juba vana majatehas ja talle jäi mulje, et oleme enne tema maja ehitanud kümneid selliseid projekte.”

foto

Nüüdseks tugev ekspordifirma

„Oleme jõudnud olukorda, kus pangad pärast suurt Vene raha pesemise kümnendit jälle iseennast otsivad ja reaalse majandustegevusega ei tegele. Samas, erakliendid saavad pangast laenu, aga mitte ehitamiseks, vaid enamasti valmis asja ostuks. Seega on ehitusettevõttel/majatehasel kaks valikut: hakata arendajaks, arendada suure rahaga piirkond valmis ja müüa seda valmis kujul, või keskenduda ekspordile. Meie oleme valinud viimase variandi,” põhjendab Enniste, miks ligi 90% Seve Ehituse tegevusest on suunatud välisturgudele.

Eksporditegevus algas aastal 2003, kus kaubandus-tööstuskoja ekspordikataloogi osteti 3000 krooni eest pool lehekülge reklaami, mis tuli ise kujundada. Julge pealehakkamine ja Microsoft Painti programm osutusid võiduks: reklaam tõi kaks telefonikõnet Norrast ja ühe Rootsist ning kõigile kolmele õnnestus ettevõtte suureks üllatuseks ka maja müüa.

„Ühega kolmest helistajast teeme siiani koostööd ja tema ettevõtted on olnud meie suurimaks kliendiks läbi aegade,” meenutab Vello Enniste.
Praegu läheb Seve Ehituse AS-il juhtide hinnangul väga hästi. „2020. aastal on meie tellimuste hulk aasta alguses rekordilisel tasemel ja aasta lõpuks ootame eelmiste aastatega võrreldes kuni 30% käibe kasvu. Töötame aktiivselt viies riigis ja meie riskid on rohkem hajutatud kui valdaval enamikul meie sektori ettevõtetel,” arutleb Enniste ning lisab, et ettevõttes töötab 74 inimest ja on näha, et aasta perspektiivis see number mõnevõrra kasvab.

„90% meie klientidest on äri-
kliendid – ehitajad ja arendajad, kellele pakume inseneritöid, majaelementide tootmist ning paigaldust sihtriigis ilma sisetöödeta. Väikese osa klientuurist moodustavad erakliendid (peamiselt Eestis ja Islandil), kellele lisaks eelnimetatud ärikliendi teenustele pakume ka arhitekti ja ehitusloa taotlemise teenust.”

Ühe raskusena tegutsemisel viitab Enniste taas pankadele, mis on praegu usalduskriisis, kuid usub, et kui on üle elatud 2009. aasta globaalne majanduskriis ja hulk väiksemaidki, saadakse hakkama ka sellega.

Julgeid ja ilusaid unistusi on ettevõttel aga veel. „Tahame ehitada maja kuhugi, kus ükski Eesti ehitaja pole veel midagi püsti pannud – näiteks Gröönimaale. Ja perefirmana töötame selle nimel, et juba firmas töötavale kahele põlvkonnale Ennistetele saaks hästi toimiva ettevõtte üle anda ka kolmandale, praegu veel koolis käivale põlvkonnale,” ütleb Vello Enniste.

foto