Stas ei teadnud, palju ta võlgu oli. Ükskõik, mis ta tegi, kui palju tagasi teenis, kui palju pingutas, oli ta ikka võlgu. Ja seltskonnas, millesse Stas end rumala peaga segas, oli võlguolemine karmilt karistatav.

“Ma olin neile koeraks,” kurtis mees abikaasale mõni kuu enne hukku.

Stanislav oli olnud ori – sõna otseses mõttes.