USA presidendivalimised katku ajal: vastased murravad pead, kuidas viirus enda kasuks tööle panna
Aasta 2020 läheb ilmselt ajalukku sellega, et kaks suurt presidentaalset vabariiki – Venemaa ja Ameerika Ühendriigid – peavad pandeemia olukorras lahendama niisuguseid poliitilisi ülesandeid, mis on isegi pilvitu taeva all elades täis riske ning kriisiohtu. Venemaal tahaks valitsus saada valijaskonnalt heakskiitu olulistele muudatustele põhiseaduses (mille läbisurumine on paradoksaalsel moel vastuolus praegu kehtiva põhiseadusega) ning USAs peavad aasta lõpus toimuma presidendivalimised, mille seaduslikkust võidakse tulevikus hakata kahtluse alla panema.
Käes on alles kevad, aga juba on selge, et 3. novembril lähevad USA presidendi ameti pärast võitlusse vabariiklaste poolt praegune president Donald Trump (73) ning demokraatide poolt Joe Biden (77). Bernie Sanders (78), samuti demokraat, teatas eelmisel kolmapäeval valimisvõitlusest väljumisest. Demokraatidel oli kampaania alguses presidendiametisse tervelt 28 kandidaati, kes osariikides toimunud valimissõelumise käigus riburada enda lüüasaamist tunnistasid, tagasi astusid ning kutsusid oma toetajaid andma hääle mõnele teisele kandidaadile.
Normaalsel valimisaastal – normaalsus tähendab siinkohal „koroonakatku“ puudumist – oleks selline sõelumine toimunud kõigis 50 osariigis ning Columbia föderaalpiirkonnas (seal asub riigi pealinn Washington). Selle järel toimunuks juulis demokraatliku partei kongress umbes nelja tuhande delegaadi osalusel. Seal oleks tohutu melu ning kära saatel teatatud, et partei ametlik kandidaat presidendivalimistel on proua X või härra Y. Seesama inimene, kes pälvis osariikides suurima usalduse, kellel oli eelvalimiste maratonis enam võhma ning inimlikku sära. Parimatest parim.
