Võrdlev graafik: mis mõju on erinevatel maskidel?
[See graafik on osa artiklist "SUUR LUGU | Nähtamatu vaenlane vs Eesti: kuidas koroonakriis meie elusid muutis?"]
Viirus levib inimeste vahel. See tähendab, et kõige olulisem on viiruse leviku tõkestamiseks hoida üksteisest eemale. See on ka põhjus, miks paljud on kolitud kodukontorisse, miks meil ei lubata sõpradega kokku saada või suguvõsaga sünnipäevi pidada. Kui inimesed on teineteise lähedal, on suurem tõenäosus, et köhides või aevastadaes (aga ka rääkides) tekkivad pritsmed meieni jõuavad. Nende pritsmetega võib levida ka viirus. Nagu uuem teadmine on kinnitanud: viiruse kandjateks ja levitajateks võivad olla inimesed, kes ise haigeks ei jäägi.
Mask ei kaitse meid, kui unustame pidada kinni ka hügieenireeglitest nagu sagedane käte pesemine, kuid mask võib aidata vähendada nakatumise või viiruse levitamise ohtu.
Mõne nädala eest andis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) koos Tallinna tehnikaülikooliga välja juhise, kuidas teha isetehtud maski. Isetehtud maski tõhusus sõltub materjalist ning sellest, kui mitu õhku filtreerivat kihti maskil on (mask peaks aga laskma võrdlemisi lihtsast hingata, muidu hakkab õhk kliikuma hoopis maski külgedelt ja seda täiesti filtreerimata). Mõned uuringud näitavad, et isetehtud mask suudab kinni pidada kolmandiku õhus olevatest pisikestest osaksestest, tihedam materjal isegi pooled osakesed. Seega, kui viirusosake leivib piisakdega, on olemas võimalus, et see jääb maski kinni.
Viirusosake üksi on aga nii väike, et seda ei suuda kinni pidada ükski isetehtud mask, rõhutab TTJA.
Maskil on veel üks hea omadus: ta kaitseb ka teisi meie eest. TTJA loetleb kolm võimalust, kuidas mask nakatumisohtu vähendab:
"1. väljahingatavas õhus leiduvad süljepiisad, mis võivad sisaldada viirust, ei lange pindadele;
2. mask takistab näo katsumist ja aitab sellega vältida kätelt viiruste kandmist limaskestadele ja silma ning vastupidi – inimene ei katsu oma võib-olla viirusega saastunud silma või nina ning ei kanna viirust kätega edasi ukselinkidele, poeriiulis olevatele kaupadele jne;
3. maski kandmine aitab meeles pidada teiste ohutusnõuete järgimist."
Maskide tõhususe kohta ei olegi olemas ühte ja lõplikku võrdlevat tabelit. Respiraatorite tootmisele on mõistagi laboratoorselt testitud standardid, kui näiteks kirurgimaskide puhul sõltub tõhusus kasutatud materjalist. Mõningat aimu ja võrdlust erinevate maskide tõhususest annab TTJA välja toodud graafik.
Ühte panevad tervishoiutöötajad inimestele südamele: kui maske on vähe saada, peaks kõige kõrgema kaitseastmega respiraatorid jääma meditsiinitöötajatele, kes peavad oma töö tõttu otseselt viirusega kokku puutuma. Tavalised inimesed saavad end piisavalt kaitsta kõigi ülejäänud reeglitega, st kodus püsimise ja kätepesuga.
