Michael Jordan. Mitte nii tore kutt
Korvpalliklubi Chicago Bulls ja selle jõuline liider Michael Jordan olid 90ndatel maailma olulisemaid spordinähtusi. Kaheksa aasta jooksul kuus korda NBA meistri tiitli võitnud Bulls laiendas võimsalt korvpalli rahvusvahelist haaret ja saab väita, et just tänu neile ajas mäng oma siirded popkultuuri ega lahkunud sealt enam kunagi.
Michael Jordan oli selle edu vedur. Domineeriv mängija nii rünnakul kui kaitses. Efektne õhuakrobaat. Mustanahaline apoliitiline sporditäht, kes meeldis kõigile. Meeskonnamängija, keda turundati kui individuaalsportlast. Suur reklaamleping Nikega, aga ka McDonald’si, Chevrolet’, Coca-Cola ja hiljem Gatorade’iga, kes kuulutas, et „Be Like Mike“, sest kes poleks toona tahtnud olla nagu Jordan. Ta oli kõikjal. Nii Michael Jacksoni muusikavideos kui mängufilmi peaosas, kus mängis mõistagi iseennast.
Korvpallist vaimustumine polnud enam Bullsi fännamise eeltingimuseks, kui seal oli Jordan. Chicago klubi edu tuules sõideti isegi varakapitalistlikus Eestis, mille turgudel teeniti kuulsat pullilogo kandva nänni müügiga head raha. Sageli rääkis Bullsi nokats rohkem selle kandja trenditeadlikkusest kui korvpallilembusest.