Miks ometi köndistatakse Tallinnas puid?
Viitate hõberemmelgatele, mille liigiline eripära on, et vanemas eas tema harud murduvad ning ta muutub seetõttu ohtlikuks. Toompargis on mitmel puul seda juba juhtunud. Pidades silmas pargi külastajate ohutust, on puude hooldamisel kaks võimalust: raie või tugev tagasilõikus.
Miks? Kas on ootus, et köndistatud puud hakkavad pärast sellist vigastamist veel kasvama, või on eesmärk „skulptuuride“ loomine?
Remmelgad ajavad tüvel asuvatest uinuvatest pungadest uusi võrseid, tekib uus vähendatud võra, seetõttu otsustati puudele teha just tugev tagasilõikus. Sarnast tulemust on näha ka Ristiku tänaval.
Tugeva tagasilõikuse eesmärk on vanu ajaloolisi puid ohutult ning võimalikult kaua pargiruumis hoida. Elavatest ja püsti olevatest puudest ei ole eetiline skulptuure teha ja seda linnas kindlasti ei tehta.
Arborist Heiki Hanso, kuidas kommenteerite sellist töövõtet?
See on kõige madalalaubalisem puude köndistamine. Õigem oleks piirata puu võra kõrgust ja laiust ning vältida kogu oksa välja suretamist. Köndistamine võib puu hoopis ohtlikumaks muuta. Puu peab pärast lõikust kiiresti kasvatama tagasi lehti, et saada vajalikku toitu, ja asub kasvatama vesivõsusid. Need aga ei lukustu tüvve ja on nõrgalt kinnitunud, mistõttu võivad murduda suureks saades kergemini.
Lehed kaitsevad ka puukoort päikesepõletuse eest. Suurte lõikehaavadega puu on stressis ja nõrgestatud ning nii haigustele ja kahjuritele vastuvõtlik.
