14. juuni

Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Eestis Kuzma Nikitin teatas Moskvale, et Eestis valitseb vaenulik suhtumine N Liitu. Eestit süüdistati 28. septembril 1939 sõlmitud ultimatiivse vastastikuse abistamise pakti ehk baaside lepingu rikkumises.

N Liit alustas Balti riikide õhu- ja mereblokaadi, millega Eesti lõigati välismaailmast ära.

Kell 14 tulistasid Nõukogude hävitajad Keri saare juures alla Soome reisilennuki Kaleva.

15. juuni

Sõjavägede Staapi saabusid teated, et venelased on hakanud oma perekondi Tallinnast välja viima. „Majad Kadriorus, kus venelased elasid, olid tühjad ja mahajäetud. Sõitsin mere äärde. Ilusa ilma tõttu oli laupäeva õhtupoolikul Pirita rannal rohkesti inimesi, kes üllatusega vaatasid lahele, kust vene laevad üksteise järele suundusid avamere poole,“ meenutas kolonelleitnant Alfred Luts. Õhtul tulid teated suurtest punaväe üksuste liikumistest ja kogunemistest piiri taga. Kõik osutas N Liidu ettevalmistustele peatseks kallaletungiks ning Tallinna tühjendamine oli ettevaatusabinõu võimaliku vastuhaku puhuks.