Maksuametil ei ole automaatset ligipääsu mitte ühegi eraisiku ega firma pangakontole. Pangad väljastavad riigiasutustele andmeid ainult korralduse alusel ja peale kontrolli alustamist. Seega keskmise eraisiku või ettevõtte pangakonto sisu ei satu kunagi iseenesest MTA kätte ega uurimise alla.
Selleks, et MTA saaks teha päringu panka, peab ta esmalt olema alustanud menetlust. Reeglina peab sellest ka isikut teavitama, kuid esineb üksikuid erandeid. Seejärel peab MTA olema küsinud andmeid eraisikult või firmalt endalt. Alles siis saab pangale teha motiveeritud korralduse, kus näidatakse ära, et kontrolli käigus on tekkinud vajadus saada infot pangakontodelt ja ettevõte või isik ise seda MTA-le edastanud ei ole.
Erandid kehtivad kriminaalmenetluses, mingil määral ka rahapesu vastases võitluses. Tavaliselt võib aga olla üsna kindel, et pangakontol toimuvat näeb ainult sinu pank ise.

2. Kui kontrolli on võetud minu ettevõte, siis kontrollitakse automaatselt ka mind ennast.


Juriidiliselt tuleb väga täpselt eristada eraisikut ennast (kellel on isikukood) ja äriühingut (kellel on äriregistri kood). Isegi kui eraisik on äriühingu ainus omanik, juhatuse liige ja töötaja, siis ilma põhjuseta äriühingu kontrollimise käigus eraisiku andmeid MTA küsida ei tohiks.
Siin tasub aga olla ettevaatlikum – MTA-l on kahtluse korral võimalik alustada ka kontrolli eraisiku suhtes, aga sel juhul ongi tegemist kahe erineva kontrolliga. Praktilisest küljest tulevad siin esile küsimused selle kohta, kas protsessis on nii eraisikut kui ettevõtet eraldiseisvana kõigest vajalikust informeeritud. Lisaks võib toimiku materjalidega tutvumisel tekkida olukord, kus osa asju, mida kajastatakse eraisiku kontrollis, hoitakse ainult ettevõtte toimikus ja seega ei ole need koheselt eraisikule kättesaadavad või vastupidi. Seega tasub alati olla väga täpselt kursis, keda, mis perioodi ja mis maksude osas kontrollitakse.
Näiteks olukorras, kus MTA kontrollib ettevõtet ja hakkab siis tundma huvi juhatuse liikme isikliku pangakonto või muude sissetulekute üle, võib olla tekkinud kontrolli piiride ületamise olukord ja tuleks nõu pidada advokaadiga.

3. Kõik MTA kirjad on vastamiseks kohustuslikud.


Levinud on ebaõige arvamus, et kõik MTA e-kirjad on vastamiseks kohustuslikud ja kätkevad endas vastamata jätmisel negatiivseid tagajärgi. MTA peab kontrolli alustamisest maksumaksjat teavitama, kuid iga kiri ei ole vaadeldav kontrollina. Kohustuslik on reageerida MTA korraldustele, mitte e-kirjas toodud tüüpküsimustele.
Mingites olukordades on e-kirjale vastamine kindlasti lihtsam ja ökonoomsem. Alati tuleb aga meeles pidada, et kui halduskoormus MTA-ga suhtlemisel juba talutava piiri ületab, siis on kasulik kaasata advokaat, kes suudaks kontrolli kas seaduslikesse rööbastesse juhtida või saavutada üldse menetluseelse menetluse lõpetamine.

Advokaadibüroo HansaLaw vandeadvokaadid Vahur Kivistik, Gerly Kask, Janar Urres ja Andres Past