Uurisin Estonia rahaprobleeme, paljastus hoopis muu: kuidas tegelikult sündis Aivar Mäe tegudest rääkiv lugu?

Estonia teatri direktori Aivar Mäe ahistavat käitumist kirjeldanud naised on toimetusele teada. Ajakirjanikuna tean nende ees- ja perekonnanime, tausta ja motiive. Väide, et anonüümsete allikate juttu ei pea tõsiselt võtma, on lauslollus.

„Ma ei võta anonüümset avaldust üldse tõena,“ lausus Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Arne Mikk Õhtulehele 22. juunil, kui temalt küsiti kommentaari Ekspressi loole teatrijuht Aivar Mäe ahistavast käitumisest.

26. juunil pärast teatri nõukogu koosolekut jätkas Mikk samal noodil, seekord Delfile: „Me ei suuda kindlaks teha, milline motiiv või ajend, miks väide on tekkinud – on see konfliktist või lihtsalt teatud ebameeldivatest... kõik persoonid ei peagi sobima, seega me ei saa kunagi öelda, et mingi anonüümselt öeldud väide on absoluutne tõde. Aga seal võib olla mingi alge sees ja seda on vaja kontrollida ja tõestada.“

Tõsi – väiteid tuleb kontrollida.

Tõsi on samuti, et Ekspress tegigi seda enne artiklite avaldamist.

Teema jõudis minuni ligi pool aastat tagasi, tänavu jaanuaris. Ammu enne seda, kui Estonia pidi koroonakriisi tõttu osa personali lahti laskma. Asusin uurima vihjet teatri kehva majandusliku seisu kohta ning et Estoniat ähvardab veel suurem miinus kui Vanemuist mull (see oli üle 400 000 euro). Ei mingeid inimsuhteid, ainult rahajutud. 
Muidugi võtsin ühendust ka teatri inimestega. Üks neist mainis täiesti muuseas, et peadirektor Aivar Mäe on teinud mitte ainult halbu finantsotsuseid, vaid et ka tema suhtumine töötajatesse on kohutav. Ja kirjeldas näitlikustamiseks olukorda, kus Mäe temalt töövestlusel sigimise järele päris. Milliseid nilbeid nalju lendab töökoosolekutel ja kuidas Mäe noortele naiskolleegidele vastu tagumikku laksab.