Unelmate reis liikumiskeelu ajal

Klassikalist laulu õppiv Lii Unt räägib reisist, mis muutis ta taju, mis muutis ta tõsisemaks, keskendunumaks ja sügavamaks.

Tegelikult pidin sõitma New Delhisse Eesti saatkonda sõrmejälgi andma. Mu passi kehtivusaeg hakkas lõppema ja ma tahtsin jätta reisivõimalused avatuks sel ohtlikul ajal. Teadsin, et pean kiirustama, sest iga päev juhtus midagi ootamatut. Kartsin, et India pannakse lukku ja mina jään Delhisse lõksu. Hotellid olid juba suletud ja räägiti õõvastavaid lugusid indialaste muutunud suhtumisest välismaalastesse, kes koroona maale tõid. Kui lugesin lehest, et rongides on avastatud nakkuskoldeid, läks silme eest mustaks.

Rongiliiklus seiskus sel päeval, kui ma sõitma pidin. Jäin üle noatera õigele poole lukku. Oma lemmiklinna, oma lemmiklinnaossa. Sellest kujunes minu elu ilusaim reis. Reis iseendasse.

Kui enne tundus kogu aeg: oi, ma hakkan vist haigeks jääma, siis lock­down’i kehtestamisega pinge kadus ja ma sain kohe terveks. Ei mingeid gripi sümptomeid enam, ei mingeid kahtlaseid köhatusi. Olin järsku terve nagu purikas.