"Salmonid" - film, mille seksikaimaks elemendiks on Andrus Vaariku dušistseen

Karlo Funk kirjutab ainsast sel suvel kinolevisse jõudnud kodumaisest mängufilmist „Salmonid. 25 aastat hiljem“.

Hiljuti kohtasin haruldast promotoodet 80ndatest, seriaali „Dallas“ puslet. „Dallas“ on Ameerika teleajaloos üks kõige kauem jooksnud tunniseid ­prime time’i sarju, kus rikkad naftamagnaadid, nii õilsad kui hämarate äripraktikatega tegelased ning nende naised, ajasid oma äri- ja pereasju. „Dallasest“ tuletatud mitmesugused teleformaadid valgusid ka juba iseseisvunud Eesti telekanalitesse. Nii mornidest karvamütsidest kui õhinapõhise poliitika aastatest väsinud publik võttis töösturite peresaagad hästi omaks. Ei läinud kaua, kui sündis omamaine Eesti tippnäitlejatega „Salmonite“ sari, kus kohtusid unistused kiirest rikastumisest ja erutavatest skandaalidest.

Ja nüüd on nad tagasi, seekord juba suurel ekraanil. „Salmonid. 25 aastat hiljem“ on esimene viirusejärgne kodumaine meediatoode meie kinodes. Ent paraku ei paista linateos unustatud telelegendide igatsetud tagasipöördumisena, mis mõjuks nagu värskendav sõõm Mehukattit Royal-piiritusega koos mälusagaratest kerkiva sooja nostalgialaksuga.