Kiisa avariijaam päästis Eestile elektri
Kiisal pandi tööle 50 MW ehk vaid viiendik võimsusest, sest rohkem ei läinud vaja. Eesti tarbijate elektriga varustamine ei olnud ohus, teatas kõrgepingeliine opereeriva Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Ta tegi oma avalduse pärast seda, kui Eesti Päevaleht avaldas eelmisel nädalal dramaatilise loo „Balti elektrivõrgus oli infarktieelne seisund. Venemaa passis, appi tõttas Poola“. Veskimägi sõnul puudub Eleringil info, et „Venemaa ja Valgevene ei täitnud oma sünkroonalas võetud kohustusi“.
„Läti oli nö must auk, mis imes esimesel hetkel automaatselt sageduse taastamise reserve. Lätist endast ei tulnud midagi. Tuli ikka Venemaalt,“ selgitas Eleringi pressijuht Ain Köster.
„Järgmised, käsitsi käivitatavad reservid pandi käima Leedus, Poolas ja siis natuke Kiisal. Vene ja Valgevene käest polnud vaja käsitsi käivitatavaid reserve lihtsalt küsida. Venelaste reserve küsime siis, kui Balti riikidest, Poolast, Soomest pole käsitsi käivitatavaid reserve mõistliku hinnaga võtta. Seda juhtub harva.“
Köster lisas, et sama päeva (9. juuni) õhtul sai Kiisa veel hulga tööd teha ka selle pärast, et Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam jäi rikke tõttu seisma.