Läinud kevade koroonapandeemias polnud vist furooritekitavamat teemat kui Rootsi tegutsemine globaalkriisis. Mõne meelest oli see leebe, eelkõige avatud ühiskonnast kui väärtusest juhitud käitumine lausa kuritegu, vähemusse jäänute arust aga ehe demokraatia. Kuidas asjad seestpoolt paistsid, sai omal nahal paari kuu vältel kogeda Marianne Mikko. Nimelt jäi endine eurosaadik ja ajakirjanik sisuliselt Rootsi lõksu.