FOTOREPORTAAŽ | Kuidas Setomaal päätnitsapäeval haudadel viina võeti

Tänavune päätnitsapäev saabus koroonaviiruse tõttu mõningate piirangutega. Küll aga ei puudunud setode aasta suurimalt pidupäevalt traditsiooniline söömaaeg ligimeste kalmudel.

Saatse nulga (piirkonna) setod ei mäleta, millal viimati nende tähtsaima kirikupüha talitusi miski häiris. Igal aastal juuli viimasel reedel kogunevad selle kandi elanikud ja nende sugulased enam kui 200 aasta vanusesse Saatse Püha Paraskeva õigeusu kirikusse, et sellenimelist märtrit mälestada. Suurkannataja Paraskeva oli pärit Kreekast Ikonioni linnast. Teda peetakse tervendajaks ning ka abielu ja kaubanduse kaitsepühakuks. Harilikult toimub päätnitsapäeval jumalateenistus, võetakse osa ristiretkest ümber kiriku ning suundutakse seejärel kiriku taga asuvasse surnuaeda, et peredega koos lahkunuid mälestada ning nende kalmudel einestada. Kuid Covid-19 traditsioonidest ei hooli.

Setode aasta suurim tähtpäev algas endiselt hommikul kell 9 jumalateenistusega, kuid seekord kiriku õuel – nõnda suur siseruumis koosviibimine polnuks paslik. Jumalateenistusele järgnev ristiretk ümber kiriku, mille käigus Paraskeva ikooni ringi kantakse ning selle alt läbi ronitakse, jäi sootuks ära. Inimestel on kombeks ikoonile suud anda, mis poleks nakkusohtlikul ajal sobiv – eriti, kuna ristiretke läbimise üks eesmärkidest peaks olema tervendada haigeid. „Täna on säästuvariant,“ tutvustas preester Andreas Põld päätnitsapäeva programmi jumalateenistust sisse juhatades.

Selle aasta suurim eripära seisnes aga inimeste arvus – varem on kokkutulnuid olnud palju rohkem. Üks põhjustest on eriolukorra tõttu suletuks jäänud Vene piir.

„Vallaga sekkusime ka, et Venemaa poolt keegi üle ei tuleks,“ rääkis Setomaa vallavanem Raul Kudre koroonaohule viidates.

Seto Instituudi giidi Helen Külviku sõnul on läbi Setomaa jooksev Eesti-Vene piir ajalooliselt setode kogukonda lõhestanud ning tänaseni on paljude Vene poolel elavate setode jaoks vaevarikas oma Eestisse maetud ligimeste kalmudele pääseda. Kudre hinnangul kehtib see umbes neljandiku Saatse kirikaia haudade kohta. On ka vastupidiseid näiteid: eestlaste jaoks on tülikas külastada isegi setode kuninga Peko hauda, kes on uskumuse kohaselt maetud Petseri kloostri alla. Siinkohal on eelisseisus halli passi omanikud, kes võivad Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahel liigelda viisavabalt.

Maast madalast päätnitsale

Päev kulges eelmistest aastatest tuttavas rütmis: kiriklikule osale järgnes perekondlik kogunemine lähedaste kalmudel, einestati. Hiljem peeti kiriku aia taga kirmaskit - traditsioonilist küla laulu- ja tantsupidu, misjärel kõik oma kodutaludesse suundusid. Õhtul koguneti korra veel, et rahvamajas üks korralik külapidu maha pidada.

Alaliselt elab Saatse külas (2019. aasta andmetel) küll vaid 66 inimest, aga külalisi on lähemalt ja kaugemalt, teiste seas paistsid silma Riigikogu liige Priit Sibul ja jalgpallikoondislane Frank Liivak, kes teenivad mõlemad leiba Tallinnas.

Päätnitsapäeva religioosset tausta ja Eesti noorte usuleigust arvesse võttes paistis kummaline, kui aktiivselt just noored üritusest osa võtsid. 23aastase Dorise sõnul on päätnitsapäev suguvõsa kokkutuleku eest.

„Pärast gümnaasiumi lähevad paljud küll laiali, aga päätnitsapäeval tullakse kindlasti kokku. See on traditsioon – keda pole ammu näinud, nähakse haual. Väga paljud mu sõbrad-tuttavad on siitkandist pärit.“

Helen Külvik lisas, et setosid lihtsalt on nii kasvatatud - päätnitsapäevale võetakse noored maast madalast kaasa ning see on elu loomulik osa.

„Sa ju ei küsiks lapselt, kas ta tahab kooli minna. Ta lihtsalt läheb!“

Setode kultuur ja kokkuhoidvus on silmapaistvalt tugevad, koroonakriis seda ei kõiguta.