Kurm teeb ettepaneku ise debati esimese väite juba peatselt välja käia ning ootab seejärel kolmelt oponendilt nende arvamust ja viiteid, millele argumendid toetavad.

Näiteks toob ta lõigu Priit Männiku arvamusest, mis kõlas ERRi artiklis ning kus Männik viitab, et õnnetusest pääsenud ei ole kirjeldanud, et nad oleks kuulnud või tajunud, et löögid oleks tulnud laeva küljelt. Kurm toob seepeale välja 32 tunnistaja ütlused, kus kirjeldatakse, kuidas nad laevaõnnetuse algust mäletavad.

Avaldame Margus Kurmi loal tema kirja täies pikkuses.

Austatud oponendid

Kutsun Teid avalikule kirjalikule debatile parvlaev Estonia teemal. Ma teen seda sellepärast, et mulle tundub, et oma senistes avalikes väljaütlemistes ei ole te olnud päris siirad. Ma ei pea mitte niivõrd silmas seda, mida te öelnud olete, kuivõrd seda, mida ütlemata jätnud.

Väike näide. Eilses Päevalehes rääkis prof Metsaveer seoses laevaga Herald of Free Enterprise kaldaäärsetest lainetest, mis murdvat ja kaasa haaravat. Hea küll, ainult et kui Herald sadamast väljus oli ilm vaikne ja meri sile. Ehk nagu kirjas Heraldi kohta tehtud kohtuotsuses: „There was a light easterly breeze and very little sea or swell.“ Lisan kirjale ka pildi, kust näha, et mingit kaldaäärset murdlainetust Heraldit ei ümbritse.

Olen selle kutse koopiareale lisanud kõik ajakirjanikud, kes neil päevil Estoniast on kirjutanud või rääkinud. Kindlasti on mõni ka välja jäänud. Vabandan nende ees ja kinnitan, et võin lisada igaühe, kes seda soovib. Samuti on koopia real muid inimesi, kelle kohta ma tean, et teema neid huvitab või peavad sellega oma ametiülesannete tõttu tegelema. Jällegi, kui teate kedagi, keda see väitlus võiks huvitada, andke mulle teada ja ma lisan ta nimekirja.

Aga nüüd debati juurde. Debatt ei ole jutlus. Edukas debatt on selline, kus käsitletakse ühte väidet (probleemi) korraga. Niimoodi väide väite haaval liikudes koorub välja, kus on pooled ühel meelel, kus on tegu olnud möödarääkimisega ja milles täpselt seisneb eriarvamus.

Kahjuks ei ole edukas väitlus võimalik ka siis, kui väitlejaid on liiga palju. Seepärast on mul palve kõigile koopia reale lisatud inimestele, et te ei sekkuks. Kui teil tekib küsimusi või mõtteid, siis palun kirjutage mulle ja vastaspoolele eraldi kiri. Ainult nii on võimalik tagada diskusiooni järjepidevust ja jälgitavust. Aga otse loomulikult - kõik on avalik, ehk võite kõike, mida eeloleva väitluse käigus loete vabalt avaldada ja oma väljaannetes kommenteerida.

See kiri ei ole veel debati algust. Esimese väite koos omapoolsete argumentidega saadan kas täna pärastlõunal või homme hommikul. Praegu võtan aga soojenduseks (ja huvi tekitamiseks) ette väite, mida omaaegse uurimiskomisjoni (JAIC-i) liikmed sageli esitavad. Eilses ERR portaalis kõlas see Priit Männiku suu läbi nii:

„Minu kui uurimisega tegelenud inimese jaoks on kõige problemaatilisem seostada uppumist selle auguga, sest mitte ükski üle saja ülekuulatud tunnistaja ei räägi sellest, et ta oleks tajunud lööki laeva pihta külje pealt. Kõik rääkisid, et olid ees need prõmmud, mis on seletatav visiiriga. Kuidas mitte keegi ei tajunud seda lööki (laeva keskossa)?“

Lisan alla 32 pääsenu kirjelduse sellest, kuidas õnnetus nende jaoks algas. Igaüks saab ise otsustada, kas Priit Männiku ülaltoodud väide peab paika või mitte. Eriti põnev on uute ulmeliste teooriate valguses tunnistus, mille olen all rasvaselt esile tõstnud. Keda pääsenute tunnistused täpsemalt huvitavad, siis küsige. Mul on need olemas.

Kõigist lugu pidades,

Margus Kurm

* Oli oma kajutis 1. tekil kui sai aru, et torm on väga tugev. Kukkus voodist põrandale. Samas kuulis ühte kõva pauku, mis oli nii kõva, et lendas vastu kajuti seina. Ei oska öelda, kust poolt see pauk tuli, nagu oleks laev põrganud millegagi kokku. Kohe hakkas laev kõvasti kiikuma.

* Läks oma kajutisse ja u kell 1.00 kuulis jõulisi raginaid (valdsamma knakningar rk) / tugevaid tõukeid (kraftiga dunkningar rk), mida ta mõistis kui mingit sorti metalne heli ja märkas, et laev hakkas vajuma külili.

* Vesi jooksis teise teki koridori põrandal. Läbi une kuulsin lööke. Nägin und, et keegi taob haamriga laeva põhja.

* Vahetult enne, kui laev hakkas vajuma ühele küljele, tundis ta tugevat tõuget, mis kõlas nagu pauk.

* Lebas voodis, kui järsku kõlas bumm, bumm. See oli tavalisest lainetusest erinev, täiesti kindlasti teistsugune hääl. Tuli järgmine vrumbum, mis lõi vastu laeva keret. Mootorid pandi seisma. Laev hakks vajuma. Selgitab: u 30 sek kuni 1 min vahega kõlasid kaks väiksemat metalset lööki, ja pärast u 40-50 sek pärast kõlas üks väga tugev löök, mis oli samuti metalne. Talle tundus, nagu oleks laeva küljeplaat sisse surutud. Nagu vasaralöögid kere vastu. Vööris, paremal.

* Ärkas u kell 01.00 oma kajutis 4. tekil sellise hääle peale, nagu laev oleks millegagi kokku põrganud või sõitnud karile. Ärgates oli laev nii kreenis, et kukkus ülemiselt narilt põrandale. Samal ajal kuulis kummalisi hääli nagu oleks laeva last liikuma hakanud.

* Oli oma kajutis, kui tundis, et laev sukeldus sügavasse lainesse. Küsis abikaasalt, mis kell on ja sai vastuseks, et 1 (12 rootsi aja järgi). Hetk hiljem miski raksatas. Kõik paiskus kajutis pikali ja laev vajus ühele küljele. Mootorid vaikisid.

* Ärkas oma kajutis nr 6304 laeva külge löövate lainete peale. Aga tegelikult äratas teda mingi ebamäärane värin, mis erines muust. See värin ja hääl kordus. 4-5 tong, tong, tong, tong-häält, siis lühike paus ja siis uuesti. Hääled tulid alt ja eestpoolt mööda laeva konstruktsioone. See heli ei olnud lainetusest tekkiv või plahvatusele omane äkiline heli, vaid selles oli regulaarsust. Tõusis üles, samal hetkel laev kaldus ja asjad lendasid maha.

* Magas, kuid ärkas selle peale, et lendas voodist välja, isa oli ka välja kukkunud.

* Oli karaokebaaris, kui vahetult pärast kella 1 tundis tugevat tõuget, mida ta arvas, et oli tugev laine. Kohe järgnes teine tõuge, mis oli nii tugev, et Jan taipas, et tegu pole tormilainega.

* Magas, kui kuulis imelikku häält - nagu oleks propellerid iga kõikumisega veepinnale tõusnud. (Soome keelses tunnistuses: Ärkas kell 23.30 selle peale, et laev värises ja kiikus kõvasti. Tundus, et laevakruvid oleksid veest välja tõusnud ja töötasid vee peal. Värin jätkus selle ajani kui laev hakkas vajuma küljele.)

* Soomekeelses tunnistuses: Mingil hetkel kuulis tugevat pauku, nagu oleks metall lõhki läinud. Kohe pärast seda hakkas autotekilt, mis oli minu pea kohal, kostuma sellist heli, nagu oleks autod liikuma hakanud.

* Oli oma kajutis 1. tekil kui ärkas paha heli peale, nagu oleks metall vastu laeva põhja hõõrunud.

* Lamas oma kajutis voodis, kui kuulis mitut lööki, arvas, et veoautod on autotekil liikuma hakanud. Siis kuulis ühte tugevamat lööki, nagu oleks lõigatud paksu plekki.

* Magas oma kajutis 6. tekil, kui ärkas selle peale, et tundis tugevat tõuget. Mingi aja möödudes tuli uus tõuge, mille tagajärjel kukkus voodist välja. Laev kaldus.

* Magas, kui ärkas selle peale, et kuulis imelikku häält, mida ei oska kirjeldada. Laev oli kreenis. Oli tunne, nagu oleks madalikule sõitnud.

* Oli kajutis, kui pärast kella 1.00 kuulis imelikku heli, mis tuli autotekilt. See kõlas nagu oleks midagi veerenud. Pärast seda kuulsin tugevat metalset lööki ja samaaegselt vajus laev 10-15-kraadisesse kreeni.

* Oli voodis oma kajutis 1. tekil, kui algas huikav, kriuksuv, kraapiv, kriipiv hääl. Samal ajal vajub laev külili.

* Oli voodis oma kajutis 1. tekil kui kuulis kraapivat heli, umbes nagu laev oleks madalikule läinud. Kraapimine ja kriuksumine kostus üsna lähedalt, tundus, et see võis tulla autotekilt kus veoautod liikuma hakkasid.

* Oli oma kajutis B-tekil kui u kell 1.00 kulis ebaharilikku lööki vööri poolt, nagu plekilöök või nagu oleks laev sõitnud karile. Laev vajus 25-kraadisesse kreeni.

* Oli oma kajutis 1. tekil, ei maganud kuigi sügavalt, kui kuulis mingit iseäralikku müra, oli selline tunne, nagu veereks kuskil tünn.

* Oli oma kajutis 1. tekil kui järsku kuulis kahte tugevat võõrast kraapivat heli, mis tulid altpoolt. Tundis, et kajut kaldus veidi ühele küljele.

* Oli oma kajutis 4. tekil, kui tundis tugevat tõuget ja laev kaldus külili. Enne oli tunda väiksemaid nõksakuid ja tõukeid.

* Oli just magama jäämas oma kajutis 4. tekil, kui laev võpatas ja ta kukkus voodist põrandale. Laev kaldus tugevalt paremale küljele. Sekundi või paari möödudes nõksatas laev veel suuremasse kreeni.

* Oli oma kajutis 7. tekil, kui pärast kella 01.00 järsku vajus laev kreeni. U. 3-5 minutit enne vajumist kuulis ta heli, mida võiks kirjeldada, nagu oleks keegi suure haamriga löönud vastu laevakeret (eestikeelses tunnistuses: tundsin ja kuulsin nagu oleks laev esiosaga sõitnud millegi otsa, käis nagu mingi tugev löök).

* Oli oma kajutis 7. tekil, kui tundis tugevat tõuget ja asjad lendasid laualt maha.

* Magas oma kajutis 1. tekil kui ärkas u kell 1.30 selle peale, et kostus väga tugev löök, kogu laev rappus ja vajus kreeni. Enne kostus väikseid, ebamääraseid hääli.

* Oli oma kajutis 4. tekil ja kuulatas helisid. Märkas, et mootorihelid muutusid ja talle tundus, et laev vähendas kiirust. Hetke pärast kostus tugev raksatus ja terve laev rappus. Natuke aega jätkus kõik vanaviisi, kuid siis kostus kaks metalset heli „klonk-klonk“. Järgmise lainega kostus „klonk-klonk-klonk“, millele koheselt järgnes kriipiv heli autotekilt. Samasugune kriipiv heli kordus veel üks kord. Laev kaldus küljele ja ta lahkus kajutist.

* Oli oma kajutis 1. tekil kui kuulis, nagu oleks suure kiviga vastu laevakeret pidevalt löödud. Järsku jäi laev ühele poole 20-30 kraadi kaldu. Samal ajal kuulis ta autotekilt krigisevat heli nagu oleks autod liikuma hakanud.

* Magas oma kajutis 1. tekil kui ärkas kraapiva heli ja tugeva löögi peale. Arvas, et last on liikuma hakanud.

* Oli oma kajutis 1. tekil kui ta kuulis kella 01.00 paiku ebaharilikku nirisevat häält, mis tuli ülevaltpoolt nagu niriseks kuskilt aeglaselt vett. Ta ei olnud veel magama jäänud, kui kuulis tugevat heli kajutilae kohalt. Nagu oleks midagi suurt ja tugevat veerenud ühest punktist teise. Pärast seda tugevat kraapivat heli vajus laev ühele küljele.

* Oli u kella 01.00 paiku oma kajutis 1. tekil, kui märkas, et laev hakkas kõikuma külgepidi. Ta kuulis tugevat kokkupõrkuvat heli autotekilt. Mõni hetk hiljem see kordus ja kohe seejärel vajus laev kreeni. (Teisest tunnistusest: Vahetult pärast 01.00 kuulis ta tugevat metalset lööki või kokkupõrget. Üks või kaks minutit hiljem see kordus.)