Aastad 1999 ja 2019 olid Eesti lähiajaloos mõneti sarnased. Mõlemal aastal jäi valimised võitnud erakond valitsusest välja – esimesel Kesk- ja teisel Reformierakond. 1999. aasta valimistel lubas kolmandaks jäänud Reformierakond meile tulumaksureformi. Selle viisid nad samal aastal ellu ja tulemusi oleme kakskümmend aastat omal nahal kogenud. 2019. aasta valimistel lubas teiseks jäänud Keskerakond saja euro suurust erakorralist pensionitõusu. Sellest suudeti realiseerida seitse eurot, sealtki tulumaks maha. Mannetu lugu, kas pole? Ometi ei tõesta see võrdlus, et üks algatus oli parem kui teine. Vahe pole niivõrd erakonnas kui ajas. See võrdlus näitab hoopis, kui kinni oleme end vahepeal mänginud. Kui ahtaks on jäänud valitsuse mänguruum. Eesti riik on jõudnud keskikka ja nooruses visatud saltod pole enam jõukohased. Mida oodata sel juhul tulevikult? Kas keskeale järgneb vanadus ja surm?
