Päästjate vilets elu unistuste tööandja juures: pisike palk, äng, unetus

Riik on aastaid silmi kinni pigistanud teadmise ees, et päästjad rabavad väikese palga tõttu mitmel töökohal. Päästeamet aga pälvis unistuste tööandja tiitli.

„Võtad oma padja ja lähed.“ Nii öeldakse Päästeametis, kui keegi ametist lahkub.

Robert (56) võttis oma padja mõned kuud tagasi, sest otsustas punkti panna tööle, mida ta väga armastas.

Ta alustas vabatahtliku päästjana 1987. aastal, viis aastat hiljem sai temast ametlikult päästja. 25 aastat inimesi päästnud Robertil sai villand pärast üht pidulikku rivistust. Talle jäi silma, et ühel 30 aastat ennastsalgavalt päästjana töötanud mehel polnud ordenit rinnas, kuid mõni aasta päästeameti kontoris laua taga töötanul neiul oli.

„Seda oli nii valus vaadata, sest tean, mis tööd see mees on teinud, väga tubli mees. Selline ebaõiglus oli viimane piisk. Riik ei tunnusta meie tööd absoluutselt,“ räägib Robert.