Venemaa ajaloofond annab aru: just nii ehitame Eestist väikest natsiriiki

Ajaloolise Mälu Fondi juhi Aleksandr Djukovi koostatud tegevusaruanne on kui valeinfo käsiraamat, kuidas luua Eestist, Lätist ja Leedust muljet kui väikestest vastikutest natsiriikidest.

Selle loo aluseks olevad dokumendid sai enda valdusesse uuriva ajakirjanduse keskus Dossier, kes kutsus Eesti Ekspressi endale partneriks asja edasi uurima.

Välisluure SVRi kindralile Vladimir Tšernovile alluvale Välismaaga Regioonidevahelise ja Kultuurisidemete Arendamise Valitsusele (VRKAV) meeldib oma töös kasutada ajakirjanduse kattevarju. Ka Balti riikide eest vastutav polkovnik Jevgeni Umerenkov teenis oma välisluure pagunid välja Komso­molskaja Pravda korrespondendina: algul Mehhikos, seejärel 2000ndate alguses New Yorgis.

Dokumendid ning kirjavahetus näitavad, et Tšernovi valitsus koordineerib ka Ajaloolise Mälu Fondi tegevust, mille juht Aleksandr ­Djukov on kapo aastaraamatute sage külaline.

Djukovi Ajaloolise Mälu Fond on pühendunud Balti riikide kritiseerimisele. Djukovil, erinevalt teistest ajaloolastest, on eksklusiivne ligipääs KGB arhiividele.

Kahe aasta eest maandus Umerenkovi laual Djukovi koostatud tegevusaruanne fondi esimesest kümnest aastast. See on justkui valeinfo käsiraamat, kuidas luua Eestist, Lätist ja Leedust muljet kui väikestest vastikutest natsiriikidest.