Äsja Netflixi vahendusel vaatamiseks saabunud „Mank“ kuulub küll n-ö ajaloolis-elulooliste filmide hulka, kuid laiemalt on see hoopis lugu sõna ja pildi vahelisest pingest filmikunstis. Tegeledes globaalses vaates ühe spetsiifilise ja obskuurse kinoajaloo nurgakesega, asetub „Manki“ sisu suuremasse kultuuriloolisse debatti autorist ja autorlusest. Kui mõelda filmist kui kunstide kümnevõistlusest, siis võiks küsida, kes on atleet, kes neid alasid sooritab. Või millise ala panus terviktulemusse on tähtsaim? Perekond Fincherid (käesoleva filmi stsenarist on isa Jack ning režissöör poeg David) ei esita seda küsimust küll nii otsekoheselt, aga paratamatult kerkib see stsenaristika ja filmitööstuse telgitagustest kõnelevas filmis tugevalt esile.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega