Tegemist on Eesti Ekspressi tellijatele mõeldud Ühe teema uudiskirjas ilmunud tekstiga. Telli Eesti Ekspress siit. Ekspressi uudiskirjaga saab aga liituda siin.

Selle aasta enim oodatud jõulu- ja näärikink on koroonaviiruse vastane vaktsiin. Kuna lääne demokraatlikel riikidel ei ole reeglina õnnestunud koroonaviiruse levikut kontrolli all hoida, siis on kehtestatud piirangute peamine mõte kaitsta ühiskonda, kuni:

- võetakse kasutusse toimiv vaktsiin;

- leitakse toimivad ravimid;

- või viirus taandub iseenesest.

Viimased nädalad ongi toonud vaktsiinirindelt häid uudiseid. 2020. aasta jooksul on üle maailma käivitatud erakordselt intensiivne vaktsiinide väljatöötamine. Paljud suurravimitootjad on andnud oma arendus- ja teadustiimidele piiramatud ressursid ning tavapärase tööde järjekorra asemel on paljusid arendusetappe tehtud samaaegselt. Näiteks, ehkki praegu veel pole heaks kiidetud vaktsiine, käib juba mõnede masstootmine, et loa saamisel korral kohe alustada levitamist. Tavaliselt nõuab vaktsiinide loomine rohkelt aega – seda paljuski bürokraatia tõttu. Koroonavaktsiinide väljatöötamisel on säärased tõkked maha võetud.

Maailmas on arenduses üle 200 erineva vaktsiini, neist 13 on lõppjärgus ehk ootavad heakskiitmist.

Hea uudis on, et mitmed kaugemale jõudnud vaktsiinid on testimisel osutunud töökindlateks. AstraZeneca ja Oxfordi Ülikool teatasid, et nende koostöös loodud vaktsiini efektiivsus on 62-90 protsenti. Moderna ning Pfizeri/BioNTechi vaktsiinide efektiivsus on lausa 95 protsenti.

Riikidevaheline propagandasõda

Mäletatavasti ruttas Venemaa esimesena teatama oma vaktsiini Sputnik kasutuselevõtust. Praeguseks on selgunud, et Sputnik ei lahenda koroonaprobleemi, kuna ei sobi vanematele inimestele (kui 60 aastat) süstimiseks. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega